13

102 13 4
                                    

„Ilusat õhtut teile!"hüüdis Adrian, korjates lavalt üles fänni visatud roosi.

Kai, Erick, Nick, Alex ja Adrian võtsid teineteisel ümbert kinni, tehes rahva ees suure kummarduse. Nautisime Stellaga šhowd lava tagant, elades poistele sama kõvasti kaasa kui publik lava ees. Kuna täna oli väga palav suveõhtu, siis oli Adrian keset kontserti nahktagi ja maika minema visanud, olles fännide ees palja ülakehaga. See oli kõrvulukustav kisa, mis kostma hakkas, kui Adrian oma nahktagi eemaldas ja oma treenitud ülakeha paljastas. Poisid tegid laval šhowd, kastes üksteist veega. Ulatasime poistele rätikud, kui nad lõpuks lava taha jõudsid. 

„Kuidas tänane õhtu oli?"küsis Adrian, kuivatades end.

„Suurepärane nagu alati,"vastasin ma, suudeldes teda põsele.

„Mul on hea meel, et sa siin olid,"sosistas Adrian.

Naeratasin. „Minul ka."

Adrian haaras mu enda embusesse, suudeldes mind otsaette. Nautisin Adriani õrnemat poolt, kuid samas oli mu hinges väike kartus, et ühel hetkel saab tal sellest kõigest villand ja ta on tagasi oma tavapärases olekus. Lootsin, et seda ei juhtu niipea. 

„Issand, kui nunnud te olete,"mõnitasid poisid, kui nad meist möödusid.

„Te võite ikka vastikud olla,"sõnas Adrian.

„Räägib vastik olemise kuningas isiklikult,"naljatles Kai, müksates Adriani. 

„Just!"hüüatasin ma. „Ei tea, kes enne minuga vastikult käitus..."

Adrian ahhetas. „Kas sa ei peaks mitte minu kaitseks välja astuma?"

„Anna andeks, aga siin kohal on Kail õigus."

„Okei, tunnistan, et ma käitusin tõesti vastikult, aga ma luban, et need ajad on möödas."

Adrian suudles mind, pannes seejärel oma valge maika selga tagasi. Tagasisõit hotelli möödus vaikuses. Hotelli jõudes haaras Adrian mu ootamatult sülle, kandes mind terve tee meie toani.

„Adrian, pane mind maha, kõik vaatavad,"palusin ma, peites oma pea tema kaelaõnarusse. 

„Las vaatavad. Mul on täiesti savi,"ütles Adrian, avades hotellitoa ukse.

„Sa suudad mind jätkuvalt üllatada,"sõnasin ma, kui Adrian mu ettevaatlikult voodile asetas. Adrian otsis baarikapist välja šampuse, avades pauguga pudeli.

„Ma loodan, et seekord heas mõttes,"lausus kutt, ulatades mulle pokaali šampusega. 

Ma ei jõudnud Adrianile midagi vastata, sest too asetas huuled minu omadele ja suudles mind. Naeratasin läbi suudluse, tundes, kuidas liblikad mu kõhus laperdasid. 

„Oota, Adrian... Ma tahtsin tegelikult millestki rääkida,"ütlesin ma, tõmbudes poisist hetkeks eemale.

„See kõlab väga tõsiselt,"lausus ta, võttes lonksu oma šampusest, kuid ta pilk püsis ainiti minul.

„See, mis meie vahel toimub on väga tore ja armas ning ma tunnen end üle pika aja õnnelikult, aga... See kõik juhtus nii kähku ja ma olen segaduses. Ma ei saa aru, mis me oleme."

Adrian ohkas. „Anna andeks, et ma olen sind segadusse ajanud. Ma olen ise ka segaduses. Sinuga on asjad teistmoodi."

"Mis mõttes teistmoodi?"küsisin ma, võttes samuti lonksu oma pokaalist. Ma vajasin hetkel seda šampust väga.

„Sa meeldid mulle juba pikemat aega, Arabella. Ma lihtsalt ei tahtnud seda tunnistada ja üritasin sind igal võimalikul viisil oma peast välja saada. Vedasin erinevaid tüdrukuid oma voodisse, aga sa olid endiselt mu silme ees."

Võtsin veel lonksu oma šampusest, sest Adriani ülestunnistus oli minu jaoks nii üllatav, et ma ei osanud midagi vastata. Adrian vaatas mulle otsa, oodates mu vastust, mida ma talle anda ei osanud. Ma ei oleks kunagi arvanud, et Adrian proovis teiste tüdrukutega mind unustada.

„Ma tean, et üks põhjus, miks sa mind vihkasid, oli see, kuidas ma tüdrukuid ära kasutasin, aga see on tõsi. Ma proovisin sind unustada. Lootsin, et leian kellegi, kes suudaks mind unustama panna, aga seda pole juhtunud."

„Ma olen praegu nii üllatunud,"ütlesin ma, vaadates lõpuks Adrianile otsa. „Ma ei tea, mida selle kõige peale öelda."

„Sa ei peagi midagi ütlema. Ma arvan, et... Ma tahan sinuga koos olla, Arabella. Kui sina selleks valmis oled."

„Ma arvan, et ma olen selleks valmis,"vastasin ma, mille peale Adrian meie šampuse pokaalid öökapile asetas ja haaras mu näo enda käte vahele, et mind taaskord suudelda. 

Meie riided langesid taas ükshaaval põrandale ning Adrian jäi mu keha pikemalt silmitsema. Mõtlesin, et kõikidel eelnevatel tüdrukutel, kellega Adrian on koos olnud, oli perfektne keha, kui minul seda ei olnud ja ühtäkki tundsin end ebakindlalt.

„Mis lahti on, Arabella?"küsis Adrian murelikult.

„Ei midagi, lihtsalt... Kõikidel sinu eelnevatel tüdrukutel on olnud ideaalsed keha, aga minu oma..."

Adrian surus sõrme mu suule, vaigistades mind. „Arabella, sa oled ilus nii seest kui väljast."

„Adrian..."püüdsin ma vahele segada, kuid kutt ei lasknud mul sõnagi lausuda. 

„Sa oled kõik, mida ma ühes naises tahan,"jätkas Adrian, samal ajal kui tema käed mu keha uurisid. „Sa ei peaks oma kurve häbenema. Sa oled oivaline, mu arm."

Adrian jättis suudlusi mu kõhule ning mu keha läbis taas elektrilaeng. Hammustasin huulde, et mitte ainuüksi tema suudluste tõttu oiata. Ma vajasin teda nii väga. Mu keha põles iga kord, kui Adrian mind puudutas. Ma ei osanud arvata, et võiksin kellegi järele nii väga ihaleda.

„Adrian, ma tahan sulle täna teha head teha,"sõnasin ma ning Adrian vaatas mind muiates. „Ma tahan sulle samamoodi mõnu tekitada nagu sina eile minule."

Adrian otsis oma kohvrist kondoomid ning ma tõmbasin tal bokserid jalast. Adrian asetas endale kondoomi peale ja see oli hetk, mil ma mõistsin, kui suur tal oli ning kartsin, et ma ei suuda seda teha.

„Kui sul on ebamugav, siis kohe ütled, eks?"palus Adrian vaikselt.

Noogutasin. Põlvitasin Adriani ette maha ja kutt asetas käe mu kuklale, tõmmates mind endale lähemale. Asetasin käed Adriani reitele ja võtsin ta endale suhu, ehkki ainult pool temast mahtus ära Liigutasin keelt tema elundi ümber, mille peale Adriani pea tagasi langes ja ta ohkas.

„Just nii, tubli tüdruk,"kiitis Adrian. 

Võtsin Adriani endale üleni suhu ning kiirendasin oma liigutusi. Adrian libistas oma käe mu juustesse ja ma ei saanud teisti, kui pidin teda vaatama. Ta lihased oli pingule tõmbunud, tal oli raske hingata ja ta ohkas valjuhäälselt. 

Fuck, kui hea sa oled, Bells."

Naeratasin. Adrian kordas mitu korda mu nime ja meie pilgud kohtusid. Tema pilk kirjeldas rohkem kui tuhat sõna ja ma nägin, kui hea tal oli. See andis mulle enesekindlust juurde. 

„Bells... Ma hoiatan, et mul kohe tuleb."

Kohe, kui Adrian oli mind hoiatanud, voolas mu kõrist alla veidi soolaka maitsega vedelik. Tõusin püsti ja viskasin end voodile, kus ma sain Adriani keha imetleda, kui too kondoomi prügikasti viskas. Kui Adrian mu kõrvale end pikali viskas, asetasin pea noormehele rinnale, kuulates tema südametukseid.

„Sa olid imeline, Arabella."

„Mul on hea meel, et sulle meeldis,"vastasin naeratades.

„Head ööd, mu arm."

„Head ööd."

Adrian asetas mu pealaele ühe suudluse, enne kui silmad sulgesin ja uni mu üle võimust võttis. 

***

Double-update because why not :D

Magus KiusatusWo Geschichten leben. Entdecke jetzt