Magus Kiusatus

11

Toetasin pea vastu klaasi, vaadates mööda vuhavaid puid. See oli viimase hetke otsus tulla poistega väljasõidule. Poisid olid kutsutud festivalile esinema, mis tähendas ööbimist lähedal olevas hotellis ja meile Stellaga tasuta pääsmeid festivalile. Nüüd istusingi poiste ja Stellaga bussis, püüdes mitte Adrianile mõelda, mis oli antud olukorras võimatu ainuüksi fakti pärast, et too minukõrval istus. Juba kahetsesin oma otsust festivalile tulla.

Buss peatus hotelli ees ning võtsime kõik oma kotid ja kohvrid. Hotelli jõudes selgus kurb fakt, et kõik toad olid broneeritud ja kuna ma olin liitunud viimasel minutil, siis ei olnud hotellil mulle vaba tuba anda.

„Arabella, sa võid ju Adrianiga ühes voodis magada. Milleks teile eraldi toad?"pakkus Nick.

„Jah, minu meelest ka,"nõustus Alex. „Saate koos romantikat teha."

Vaatasin Adriani poole, kes ei olnud ilmselgelt huvitatud sellest, et ta peab minuga voodit jagama.

„Poisid, me ei ole oma.. suhtega veel nii kaugel,"püüdsin ma seletada, vaadates abipaluvalt Stella poole.

„Adrian, sa polegi Arabellaga veel... voodit jaganud?"küsis Eric, vaadates Adriani hämmastunult.

„Kujutad ette, ei ole jah,"vastas Adrian pahaselt. 

Kuna teiste silmis olime endiselt paar, siis ei jäänud meil muud üle, kui antud olukorraga nõustuda. Nüüd kahetsesin veelgi enam, et tulekuga nõustunud olin. Kõik, mis minu ja Adriani toimus või ei toimunud, ajas mind nii segadusse ning ma oleksin parema meelega koju jäänud ja asjade üle järele mõelnud. 

Tubadesse registreeritud, võtsime kõik oma asjad ning otsisime üles oma toad. Kõik toad olid sattunud päris lähestikku, ainult minu ja Adriani tuba oli teiste omadest korrus kõrgemal. Adrian avas toa ukse ning sisenesin poisi järel tuppa. 

„Näed, siin on diivan! Ma magan diivanil ja me ei peagi ühes voodis magama,"ütlesin ma, istudes diivanile.

„Ei tule kõne allagi. Mina magan diivanil ja loovutan sulle voodi."

Raputasin pead. „See on sinu tuba ja tegelikult mul ei olnudki plaanis algselt kaasa tulla. See on aus, kui ma magan diivanil."

„Arabella, mina olen härrasmees ja lasen sul voodis magada. Ma ei taha kuulda ka vastu vaidlemisest,"sõnas Adrian kindla hääletooniga. 

„Hea küll, annan alla,"ütlesin ma, asetades spordikoti voodi kõrvale. „Aga kui sa ümber mõtled, siis anna teada."

Adrian noogutas. Soovisin nii väga poisiga meist rääkida, kuid ma ei tahtnud ta tuju veel rohkem rikkuda. Oma kohalolekuga olin niigi tema tuju rikkunud ja mul ei olnud vaja asju veel keerulisemaks ajada. 

'''

„Vabandust, kas Teie olete Adrian Holm?"

Kell oli kümme õhtul, kui restoranist välja astusime ja üks nooremat sorti fänn meid peatas. Adrian noogutas, mille peale tüdruk naeratas. Teised liikusid edasi hotelli poole ning ma ei teagi, miks ma Adriani kõrvale jäin.

„Issand, ma olen Teie suur fänn! Kas ma tohin Teiega pilti teha?"

„Mis mul saab selle vastu olla?"vastas Adrian, seistes tüdruku kõrvale. 

Pilt tehtud, jäi tüdruk hetkeks veel meie juurde, soovides justkui midagi küsida, kuid ei julgenud. Adrian naeratas tüdrukule, proovides teda julgustada.

„Vabandust, kui see veidi pealetükkivalt kõlab, aga... kas te olete paar?"küsis tüdruk ootamatult, vaadates mulle ja Adrianile otsa. „Mulle tundus nagu Teie oleksite too tüdruk, kellega Adrianit nähti."