Magus Kiusatus

16

Puud saunaahjus prõksusid mõnusalt, kui jookide ja snäkkidega saunamajja jõudsin. Adrian kontrollis tünnisauna soojust, mis oli juba mõnusalt soe. Asetasin joogid ja snäkid lauale ning vaatasin, kuidas Adrian viimase puuhalu saunaahju viskas.

„Saun on mõnusalt kuumaks köetud ja tünnisaun on ka soe,"ütles Adrian, vaadates, kuidas ma hommikumantlit eemaldasin.

„Kõlab... kuumalt,"vastasin ma, mille peale Adrian naeris. Kui olin hommikumantli eemaldanud ja tema ette alasti jäänud, jäi Adrian mind silmitsema.

„Mul ei saa iial sinu vaatamisest küllalt, Arabella."

Mulle nii meeldis, kui Adrian mu nime ütles. Tema huultelt kõlas mu nimi nii ilusalt, nii poeetiliselt. Iga sõna, mida Adrian mulle ütles, pani mind tundma enesekindlalt ja tahetuna ning see oli parim tunne, olla tahetud.

„Kuule, lähme nüüd sauna. Sa jõuad mind pärast ka imetleda nii palju kui tahad,"laususin ma, müksates Adriani.

Istusime lavale ning Adrian viskas esimese leili, mis oli nii kuum, et pidin kätega oma nägu katma. Adrian muigas, kuid vabandas, lubades mul hiljem uuesti visata.

„Arabella, ma olen ühe asja peale mõelnud,"alustas Adrian jutuga, vaadates mulle silma.

„Mille peale?"küsisin ma uudishimulikult.

„Kas me ei peaks oma suhte avalikustama? Päriselt avalikustama, sest siis on kõikidele selge, et minu süda on võetud."

„Minugi poolest."

„Ma lihtsalt küsin seda, sest meil on esmaspäeval poistega fotosessioon ühe ajakirja tarbeks ja hiljem ka intervjuu. Peale meie võlts kohtingut helistavad ajakirjanikud mulle pidevalt ja küsivad, et kas ma olen lõpuks suhtes või on see järjekordne reklaamitrikk."

„Muidugi sa võid meist rääkida. Mul ei ole selle vastu midagi."

„Ma ei pea su nime mainima, kui sa seda ei soovi. Ma lihtsat ütlen, et mu süda on hõivatud ühe väga kauni neiu poolt."

Adrian asetas suudluse mu meelekohale, lubades mul seekord leili visata. Võtsin lonksu oma siidrist, mõeldes, kuidas ma üldse kunagi Adrianit vihata sain. Vihkamine on liiga tugev sõna, mida kasutada. Pigem me ei sallinud teineteist. Kuid nüüd, mil ma tundsin päris Adriani, mõistsin, kui hooliv ja armas ta oli. Ta lihtsalt peitis kõike seda oma üleoleva oleku taha.

„Adrian, kas ma võin sinult midagi küsida?"

„Küsi julgelt."

„Miks sa mulle varem ei rääkinud oma tunnetest minu suhtes? Mõtle, kui palju jama oleks olemata olnud."

Adrian ohkas. „Ma... ma pole kunagi suhete värgis hea olnud. Ma kartsin liigselt kiinduda. Ma arvasin, et kui leian selle õige, siis ei suuda ma sellele tüdrukule pakkuda seda, mida ta väärib. Võibolla on need hirmud ka kuidagi mu vanemate lahutusega seotud, sest mu isa oli see, kes ema pettis ja ma nägin, kui haiget see emale tegi. Mulle tundus, et ühe öö suhted ei saa kummalegi osapoolele haiget teha."

„Nii et sa kartsid minusse liigselt kiinduda? Lihtsam oli mind vihata."

„Vihkamine on liiga tugev sõna ja ma ei kasutaks seda, sest ma ei ole sind kunagi vihanud, Arabella. Jah, ma kartsin liigselt kiindumist ja ma ei saanud ise ka aru, mida ma tundsin, seega lihtsam oli endale valetada, et ma ei salli sind."

„Sa meeldisid mulle ka, aga sa näitasid endast ainult üleolevat ja kalki poolt, nii et ma lihtsalt... kinnitasin endale, et mul ei ole mingeid tundeid."

Adrian võttis mu näo õrnalt enda käte vahele, jäädes mulle silma vaatama. „Arabella, ma tahan, et sa teaksid, kui kahju mul kõigi oma sõnade pärast on. Ma ei mõelnud neid mitte kunagi tõsiselt, aga sinu ees vabandamine oli viimane asi, mida ma teha tahtsin. Ma vihkasin seda tunnet, kuigi ma teadsin, et nii oli vale käituda."

„Anna sina mulle ka andeks. Ma..."

Oma lauset ma lõpetada ei jõudnudki, sest Adrian surus oma huuled minu omadele, suudeldes mind ahnelt. Asetasin oma käed poisi kaela taha, tõmmates teda endale lähemale ja suudeldes teda sama ahnelt vastu. Kõikide nende aastatega kogunenud tunded ja kirg olid suunatud sellesse suudlusesse.

Adrian asetas mu õrnalt saunalavale pikali, jätkates suudlustega mu kaelal. Ma ei teadnud, kuidas ta seda tegi, kuid isegi pisikesed puudutused sütitasid mu sisemuses kire, mida ma kunagi tundnud pole. Adrian liikus suudlustega mu alakõhule ning ajas mu jalad harki, jäädes ühte kohta mu reie siseküljel imema.

„Oh fuck, Adrian,"oigasin ma,

„Mulle meeldib, kui sa mu nime nii ütled,"sosistas Adrian, sisenedes sõrmedega minusse.

Ma ei teadnud, kas see oli sauna õhust või meie vahelisest keemiast, kuid mul oli nii palav ja ma ei suutnud normaalselt hingata. Ma olin nii piiri peal, kuid justkui minu kiusamiseks tõmbas Adrian oma sõrmed välja.

„Adrian, palun... Ma olin nii piiri peal,"anusin ma, vaadates muigavat poissi.

„Anna andeks, mulle meeldib sind endiselt veidi kiusata,"sõnas kutt, sisendes minusse uuesti.

Adriani tõuked olid kiired ja intensiivsed, andmata mulle hetkeski hingamisruumi. Mässisin oma käed ümber noormehe kaela, tundes, kuidas kogu mu kehast käisid läbi naudinguvärinad. Adrian suudles mu kaela, jätkates samal ajal tõugetega. 

„Ma armastan sind, Adrian. Armastan... nii väga,"pomisesin ma.

Ma ei teadnud, kas nende sõnade kuuldavale toomiseks oli liiga vara või mitte, kuid ma olin oma tunnetes kindel. Ma teadsin nende sõnade sügavamat tähendust, ma olin oma tunnetes kindel ja mind ei huvitanud, kas Adrian seda mulle kohe ka vastu ütleb. Ma teadsin Adriani tunnetest minu vastu ning hetkel mulle sellest piisas. 

„Mina... sind... ka... Arabella,"ohkas Adrian.

Karjusin Adriani nime, kui me mõlemad lõpuks tulime ning Adriani higine keha vajus mu rinnale. Vedasin oma kätt läbi Adriani juuste, mõeldes, kui palju on muutunud nii lühikese ajaga.

Naeratasin, mõeldes faktile, kuidas sõnadest „ma vihkan sind" on nüüdseks saanud „ma armastan sind".