Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.
,,Nasrin. Me oleme kohe kohal.'' Tõmbas Sadie mind enda mõtetest välja.
Ringutasin ennast ning siis vaatasin aknast välja, kaugelt oli tõesti näha lossi ning selle läheduses olevaid hooneid. Vaatasin siis, et ega meie taga ei oleks mingiseid teistsuguseid vankreid ning minu õnneks ei olnud.
,,Ma räägin sulle nüüd enda plaanist, Sadie. Kuula palun hoolega.'' Vaatasin talle otsa paluvalt ning Sadie noogutas.
Tervet plaani teadsin ikkagi ainult mina, kuna ma tõesti ei usu, et Sadiel oleks vaja seda kõike teada. See on tema enda turvalisuse mõttes.
,,Olgu.'' Nõustus Sadie. Ta suule ilmus väike naeratus ning tüdruk nihkus minu poole, peaaegu istmelt maha kukkudes.
,,Kui me siit vankrist välja astume on minu nimi Odelia Windsor. Darius on mu ainuke elav pereliige. Sina, Sadie oled olnud minu teenija juba noorest east.'' Seletasin ma Sadiele.
,,Sa kavatsed valetada kõige kohta?'' Oli Sadie ilmselgelt šokeeritud.
,,Mida sa siis arvasid, et ma teen?'' Pomisesin ma, silmi pööritades.
,,Ma ei tea. Kuidas ma peaksin hakkama sind Odeliaks kutsuma, kui juba olen harjunud kutsuma sind Nasriniks?'' Ristitas Sadie käed ning vaatas mind pettunud pilguga.
,,Saad sellega hakkama või su ainuke väljapääs on surm.'' Nähvasin kurjalt talle.
Samal hetkel peatus meie vanker ning mees ütles, et oleme kohal. Naeratasin Sadiele ning meile tehti uks lahti ühe valvuri poolt.
Poiss aitas mind välja vankrist ning Sadie keeldus tema abist. Natuke eemal oli mitu erinevat vankrit ning sealt aitasid juba teised valvurid teise neidusi välja.
Neiud olid loomulikult uhkelt riides, kuid teadsin isegi, et minu riietus oli nende omast parem. Lihtne oli seda arvata, kui nad minu poole põlastava pilguga vaatasid.
,,Mis teie nimi on?'' Küsis mu ees olev poiss, nüüd hoides kinni juba mingisugusest paberist.
,,Odelia Windsor.'' Vastasin ma ignoreerides Sadiet, kes mind põrnitses.
,,Teie nimi on siin kirjas. Tere tulemast. Teie kohvrid viiakse juba tuppa ning samuti on tuba valmis. Palun tulge minu järgi, et saaksin teile näidata kohta, kus viibima hakkate.'' Vuristas poiss välja. Pilgutasin silmi, kuna olin veidike segaduses, sest poiss rääkis kiiresti.
Lõpuks tulid need sõnad mulle ka kohale, millepeale ma siis noogutasin.
Kõndisime koos Sadiega tema järgi, kui ta samal ajal rääkis meile kõigest.
,,Igal korrusel on vähemalt 3 teenijat, kes saavad teid aidata, kui vaja. Samuti on toas teil olemas paber, kus on kirjutatud kõik muu vajalik. Mainin ka seda, et igal pool on tipp valve, et mitte midagi halba ei juhtuks kuningaperele või teile endale.'' Rääkis poiss ning ma vaatasin ringi.
