Sadie istus minu voodi peal, lugedes väikest raamatut. Sulgesin ukse enda järel ning kõndisin tüdrukuni. Ta nägi nii rahulolev välja, ning see oli hea.
,,Mida sa loed?'' Küsisin ma, millepeale Sadie võpatas.
,,Luuletusi. Võtsin selle kaasa, kuid alles nüüd meenus, et mul see olemas on.'' Naeratas Sadie, pannes luuleraamatu eemale. ,,Kuidas siis Serythiga on?'' Uuris ta, muiates. Jälle see sama küsimus, mis mulle ei meeldinud.
,,Me peame ühed ruumid üle vaatama, kuid seda teeme öösel. Homme vahetatakse meie ruum ära ning sina saad endale eraldi ruumi, mis on minule lähedal. Samuti pean ma tegema Vecotopias turul käima. Väga igav.'' Rääkisin talle kõik, millest me Serythiga rääkisime.
,,Ruumid?'' Kergitas Sadie kulmu. Ta juuksed vajusid talle näkku ning ma õrnalt sättisin nii, et need ei segaks teda. Sadie pööras sellepeale pilgu eemale minust, mis ajas mind segadusse.
,,Peame läbi kokkade ruumi minema. Tahan need üle vaadata, sest mul võib tulevikus neid vaja minna.'' Seletasin ma siis ning Sadie noogutas.
---------
Aeg läks kiirelt nagu tavaliselt. Ma käisin vahepeal koos Sadie õues jalutamas, et värsket õhku hingata.
Sadie tõmbas endale keebi selga ning me olime valmis liikuma. Koridorides põles paar küünalt ning kõik oli vaikne nagu tavaliselt. Meenutasin Serythi sõnu, kus ta ütles mulle, kuidas kööki leida. See ei olnud väga raske.
,,....pööra paremale, kui...''
Nii ma ka tegin, Sadie sabas mul. Ta ei jäänud minust eriti kaugele, kuna tüdruk kartis vahele jääda. Samas hakkasin ma mõtlema, et ma poleks pidanud tüdruku kaasa võtma, kuna saaksin seda kõike üksi teha.
Jõudsime õnneks õige ukseni, mida Seryth mulle iseloomustas. Valge uks, mille ees on vaip sõnaga 'köök'. Tavaline
Vajutasin õrnalt ukselinki ning minu üllatuseks oli uks lahti, kuid meile vahtis vastu ainult pimedus. Ühtegi hinge ei olnud enam köögis. Sadie ulatas mulle enda küünla, mida ta oli hoidnud ning koos sisenesime aeglaselt kööki.
Kõik oli ära koristatud ning pestud. Keset kööki oli vanamoeline pikk laud. Vaatasime natuke ringi koos Sadiega, kuni tüdruk mind saputas õrnalt käest. Ta näitas näpuga ukseni, mida ma enne ei märganud.
Suundusime puidust ukseni, mis oli riiviga kinni pandud. Sadie aitas mul selle vaikselt riivist lahti võtta ning siis avada. Uks oli raske ning tegi ka natuke häält, mis ehmatas meid mõlemat.
Meie ees oli kivitrepp allapoole, kus me ettevaatlikult alla kõndisime. Järjest külmemaks läks mida rohkem me kõndisime trepist alla. Vasakule poole jäi sein ette ning me suundusime paremale, kus oli paar ust.
Koridori lõpus oli uks, mille kahel poolel oli kaks süüdatud küünalt. See tähendas, et keegi on siin käinud ning küünlad ise põlema pannud. Ehk kuningas, kes igatses enda naist?
Avasin ukse, mis tuli üllatavalt lihtsasti lahti. Astusime sisse ning Sadie hakkas köhima tolmupilve pärast.
,,Sadie, on sul vett vaja?'' Uurisin ma tüdrukult muretsevalt, kuid ta raputas ainult pead.
,,Ei, aitäh.'' Vastas ta sosistades.
Ruumis oli palju raamatuid ning üks voodi. Nii nagu Seryth ütles, oli ruumis hea vaade, kui soovisid kuud või tähti vaadata.
Ma toetasin ennast õrnalt ühe kapi vastu ning jälgisin tumedat taevast, kust oli näha säravaid tähti.
Sadie tuli mu kõrvale, suul naeratus. ,,Kuu on ilus, kas pole?'' Lausus ta, minu poole vaadates.
,,Sul on õigus.'' Vastasin ma õnnelikult.
Me seisime ning vaatasime taevast, imetledes ööd. Natukese aja pärast suundusime me tagasi koridori, et edasi vaadata. Ma ei pööranud rohkem tähelepanu Serythi ema toale. Paremal tiival olevad toad olid tavaliselt, kuigi mõni uks ei avanud. Treppide juures tagasi olles läksime me otse, kus oli paar normaalselt tuba.
Asi läks kõhedamaks, kui toade asemel tulid trelliga ruumid, mis olid tühjad. Mõndades oli näha toidukausse või metallkette.
,,Te ei tohiks siin olla.'' Sõnas karm hääl meie tagant, ning Sadie hüppas mulle lausa külje alla. Ta hoidis mu käevarrest kinni, kui ma ümber pöörasin. Tüdruk peitis ennast täielikult minu seljataha.
Tuttav nägu vaatas mulle vastu, kuigi nüüd oli ta näos väike kriimustus. Seda ei olnud ennem tal, kui ta kuninga juures seisis - mis tähendas, et ta sai selle hiljuti. Mind ei oleks huvitanud see kriimustus, kui ma poleks aru saanud, et tegelikult oli see noa haav.
Mehe suule ilmus muie, kui ta aru sai, et see mina olen.
,,Miks me ei tohiks siin olla?'' Uurisin ma, kergitades kulmu.
,,Kuna see ei ole koht tulevasele printsessile ning tema teenindajale.'' Lausus Cyrus lõbustatult, kummardades natuke, nii et tema nägu oli mulle lähemal.
,,Või nii. Ometigi rääkis sellest mulle prints Seryth isiklikult,'' sõnasin ma, siis astudes sammu tagasi, ,,samuti oleks hea, kui sa mul nii lähedal ei oleks.'' Sellepeale pigistas Sadie mind rohkem ning ma tahtsin lahkuda, kuna oli aru saada, et Sadie kartis väga.
,,See kord sa ei ähvarda mind enda pistnoaga? Huvitav.'' Lausus Cyrus.
,,Kaitsesin Sadiet tollel hetkel.'' Vastasin, hakates aeglaselt liikuma temast mööda. Sadie kiirustas minust ette ning lausa jooksis treppide juurde, jättes mind Cyrusega taha.
Naeratasin võltsilt mehele ning hakkasin normaalselt tagasi kõndima, kuid ta haaras mu käest tugevalt ning tõmbas mind enda vastu.
,,Jälgi enda käitumist, printsess Odelia.'' Sosistas ta, vaadates mulle pingsalt otsa.
Tirisin ennast lahti tema käest ning vaatasin teda vihaselt. Tema muie ajas mind veel rohkem marru, millepeale ma andsin talle kõva kõrvakiilu.
,,Ära iial puutu mind nii, kui sa ei taha enda elu kaotada.'' Laususin ma, kõndides minema kiiresti. Cyruse pilku tundsin ma endal niikaua, kuni ma treppidest üles hakkasin kõndima.
-------
Me ei rääkinud rohkem Sadiega ning läksime kohe magama, kui tuppa jõudsime. Hommikul olid juba mõned teenindajad ukse taga, et mu asjad viia uute ruumi. Samuti oli ka Seryth mul ukse taga paari tunni pärast ning ütles, et ma hakkaks ennast sättima, kuna varsti lähme turule.
Sadie oli ka lõpuks kadunud ning ma ei teadnud, kus tüdruk olla võis, kuid mul lihtsalt polnud aega teda otsida. Soovisin temaga rääkida sellest mis öösel toimus.
Samad pidin ma lootma, et Cyrus sellest ei räägi Serythile, kuid tõenäosus oli väike. Mu ranne oli valus Cyruse pärast ning ausalt ma tahtsin ta kuskil kõrgelt alla lükata. Mis on küll mehega ning sellega, et ta peab naisi nii puutuma. Järgmine kord kaotab ta enda käed, kui ta mind ja Sadiet veel puutub. See on lubadus.
Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.
Cyrus! (Ma loodan, et keegi üldse mäletab teda) Jään ootama teie arvamusi!
