Seryth seisis akna juures, ta vaatas pingsalt õue. Printsi kulm oli kortsus ning ta ei kuulnud, kui ma sisenesin tuppa.
,,Seryth?'' Koputasin seinale õrnalt, et märku anda, et toas viibin.
Prints pööras minu poole ning ta näkku tuli naeratus. ,,Kuidas sa tunned ennast?'' Uuris ta ning ma kehitasin õlgu.
,,Tavaliselt. Inimesed räägivad minust rohkem nüüd, kuid mind see eriti ei häiri.'' Vastasin ma, tema juurde kõndides.
Vaatasime koos aknast välja, kuigi väljas polnud midagi erilist. Palju sagimist oli teenindajate poolt ainult.
,,Tahtsin lihtsalt sinuga rääkida, kui sul küsimusi on.'' Sõnas Seryth ning ma noogutasin.
,,Ma tegelikult soovin sult küll midagi küsida.'' Tunnistasin ma üles ning Seryth kergitas kulmu.
,,Küsi.''
,,Kes oli see mees, kes kuninga kõrval seisis? Ma pole varem teda siin näinud.'' Uurisin ma, mõeldes selle mehe peale
,,Cyrus? Cyrus juhib vägesi meil. Ta just naases tagasi pärast pikka aega.'' Selgitas Seryth mulle.
Niisiis oli see loogiline, et Cyrus oli see tüüp, kellega me kohtusime tänavapeal. Kuid miks just ta Sadiet puutus ja miks ta siin on? Mul oli nii palju küsimusi ning vastuseid oli null.
,,Vägesi? Milleks?'' Küsisin ma ning Seryth naeris.
,,Ta treenib neid samuti, selletõttu on ta kaua ära. Usaldan Cyrust enda eluga.'' Seletas ta ning ma noogutasin.
Mina ei usalda Cyrust, kuid saan aru miks Seryth usaldab. Kindlalt on Cyrust ta tundnud kauem, kui keegi muu. Võisin seda ainult pakkuda.
,,Oled mõttes kinni. Sa ei pea Cyruse pärast muretsema.'' Tuli Seryth mulle lähemale ning hoidis mu käest kinni. Ta käed olid soojad. Korraks nägin enda kätel verd uuesti, kuid kui ma pilgutasin kadus see viirastus ära.
Jälle juhtus see. Kindel on see, et ma olen hullumas.
,,Ma ei muretse.'' Rääkisin ma tõtt, kuna miks ma peaks? Cyrus on ainult väikene takistus mulle.
,,Tore. Soovid sa teed?'' Küsis Seryth ning ma noogutasin.
Mul oli külm esimest korda, kui ma siia tulin. Ennem oli siin koguaeg külm ning lilled juba lausa õitsesid, kuid ometigi oli ikkagi talv. Ehk oli see sellepärast, et kevad on lähenemas aeglaselt.
,,Jah, palun.'' Naeratasin ning Seryth noogutas ja läks ukse juurde, mille ta avanes. Ta sõnas midagi kiiresti ning siis sulges ukse ja tuli tagasi minu juurde. ,,Tule.'' Võttis ta uuesti mu käest kinni ning koos temaga kõndisime ta voodini, kuhu me siis istusime.
Seryh jäi Orla maali vaatama ning ma kergitasin kulmu. ,,Seryth, kas sa saad rääkida mulle lugusi Vecotopiast? Ma soovin selle kuningriigi kohta veel teada ning läbi lugude on seda veel parem teha.'' Palusin ma siis ning ta tõi enda tähelepanu tagasi minule.
,,Lugusi? Ma ei tea palju lugusi, kuna isa rääkis peamiselt emast. Enam ta ei tee sedagi.'' Pomises ta.
,,Ma kuulan huviga.'' Toetasin ma pea printsi õlale, millepeale ta korraks jäigastus.
,,Üks mida ta mitu korda rääkis oli see, et lossi all olid mõned mitte kasutatud ruumid. Ühes ruumis oli alati hea vaade, kui sa soovisid kuud ja tähti vaadata. Minu ema palus isal temaga seal olla. Isa rääkis, et see ruum kujunes nii tähtsaks, et ennem seda, kui mina sündisin sai sellest ema tuba. Loomulikult paljud arvasid, et see on imelik, et kuninganna tuba on lossi all, kuid mu vanemad ei hoolinud.'' Rääkis ta, suule ilmudes naeratus.
See oli armas, kuid samas ka natuke veider. Kuid mind huvitasid need teised mitte kasutatud ruumid.
,,Kas need on siiani alles?'' Küsisin ma.
,,Jah, need olid vahepeal kasutuses, kuid mitte enam jälle.'' Sõnas Seryth.
,,Milleks need kasutuses olid?'' Pärisin ma.
Uksel käis koputus ning Seryth tõusis püsti. Uksel anti talle kandik ning seejärgi suleti uks tema järel. Ta asetas kandiku lauale, mis oli voodi kõrval. Ta valas teed ning ulatas tassi mulle ja sama tegi ka endale. Tänasin teda vaikselt.
,,Seal hoiti kinni inimesi, kes ohustasid kuningriiki.'' Pomises Seryth, tuju muutumas.
Miks hoida ohtlikke inimesi just lossis, kus kuninglik pere elab? Isegi, kui seal on topp valve siis see ei või alati kõik nii tore ja lilleline olla.
Otsustasin, et lähen öösel vaatan koos Sadiega seda kohta. Mind huvitas missugused ruumid need olid ning ehk võib mul neid tulevikus vaja minna.
,,Kas me saame kunagi su ema tuppa minna, et tähti vaadata?'' Pöörasin ma pilgu temale, võttes vaarikateest lonksu.
,,Ma arvan, et ikka võime. Sinna ei ole raske minna, sest isa ütles, et sealt saab läbi kokkade ruumi minna.'' Naeratas ta, mitte aru saades millist infot ta mulle parajasti jagas.
Oh Seryth, mis siis, kui sinu elu lõpeb su ema toas? Koht, kus sa sündisid ning koht, kus sa ka sured. Kui fantastiline.
,,Kokkade ruum? Siin on kokkade ruum?'' Kergitasin ma kulmu
Seryth seletas, et milline kokkade ruum on ning kus see asub. Ta lisas juurde, et ma võin sinna minna, kui soovin kokkadelt toitu, mida nad tavaliselt ei tee.
,,Muidu mainin ka seda, et su toad vahetatakse homme. Tean, et sul on enda punapeane teenindaja, kuid ma ei tea, kas sul tema abi on enam vaja.'' Lausus Seryth, pannes enda tassi tagasi kandikule.
,,Ta nimi on Sadie. Samuti oleks hea, kui tal oleks minul lähedal ruum.'' Sõnasin, mu hääl kõlas kurjemalt, kui ma soovisin.
Ma ei lase Serythil Sadiet ära lasta viia. Ennem kaob Seryth ise siit lossist, kui Sadie. Ma ei teaks mida ma teeks, kui Sadie lahkuks. Ta on ainuke inimene, kes teab mu saladust. Ja samuti on tüdruk üks ainsamatest inimestes, keda ma usaldan siin lossist. Teine on Zyten.
,,Oh, ma arvasin, et-'' Hakkas Seryth ütlema, kuid ma segasin ta vahele. ,,Kõige austuse juures, sa arvasid valesti.'' Tõusin ma püsti, et tassi ära panna.
,,Ma ei soovinud sind sellega ärritada, Odelia.'' Vaatas Seryth mind, kuid ma kehitasin ainult õlgu.
,,Ma ei ole ärritunud. On sul midagi veel vaja õelda, et ma teaksin kogu selle printsessi koha kohta?'' Istusin ma tagasi printsi voodipeale.
,,Iga õhtu kell seitse on õhtusöök, kus ma loodan, et sa hakkad käima. Ennem meie kroonimist pead sa natuke õppima, nagu sa juba tead. Samuti homme peaksime me Vecotopia turul käima koos, et vaadata kuidas kaubandus edeneb. See oli isa palve, et sa oleksid rohkem kursis majandusega ning näeksid rohkem Vecotopiat.'' Loetles Seryth mulle paar asja ette.
Ma arvan, et see oli esimene kord, kui ma kuulsin Serythit kasutamas selliseid sõnu nagu 'majandus' või 'kaubandus'. See oli selletõttu ka, et ma alahindasin printsi tarkust.
,,Selge. Kohtume homme, mu prints.'' Naeratasin uuesti ning tegin printsi põsele kiire musi.
Prints oli üllatunud ning ennem, kui ta reageerida sai olin ma juba toast kadunud.
Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.
Minu sünnipäeva puhul uus osa, ma pole parandanud kirjavigu seega ignoreerige neid.
