Igavene Armastus

8: Kade?

- Andrey -

Eliot teenindas kliente ja ma tegin popcorni nendele samadele klientidele. Täna on vaikne olnud, nii et Ott on saanud mind kohe eriti kiusata.

Ega ma ise ingel pole olnud... tegin midagi toredat täna, tänu millele ma pole suutnud naeratamist lõpetada.

Kuna meie mänedžer, ohmoon nagu ta on, tahtis midagi uut katsetada– popcornid juustukastmes. Kastmest käis milligi pärast pauk, nii et terve masin oli seda täis. Ühesõnaga Eliot koristas seda ja ma panin masina käima, nii et soola lendas järsku talle silma, kutt ehmatus ja siis hakkas valust karjuma ning lõi pea vastu masina seina ära ning kukkus omakorda maha. Popcorni hakkas lendlema, sest uks oli lahti.

Nüüd iga kord kui me üksteisele otsa vaatame ta on veelgi vihasem kui tavaliselt. Ta pilk põleb ja käed kogu aeg rusikasse surutud.

Ma armastan seda, sest ta vähemalt vaatab mulle otsa, vihkab ta mind või mitte.

Hm, võib-olla see ei ole kõige tervislikum asi...

"Mulle tuleb okse iga kord kurku, kui kliendid sinuga flirdivad." Jäljendasin öökimise hääli, mitte vaadates Eliotile otsa.

"Sa oled lihtsalt kade." Turtsatas ta. Mu süda hüppas ja ma vaatasin kiirelt kuti suunas, ta teab? "Kade?" Teesklesin nagu ma oleks jumala rahulik ja see ei kotiks mind üldse.

"Jah, kade!"

"Iu, vaata end, ma ennem lõikaks enda keele otsast, kui sinuga flirdiks!"

Ta silmad laksid suureks ja siis kutt puhkes naerma, "mitte selles mõttes, sa inetu pardipoeg. Sa oled lihtsalt kade, et kliendid sinuga ei flirdi ja sa tippi meile ei teeni tänu sellele."

Ma ahhetasin ja viskasin teda esimese kättejuhtuva asjaga, milleks osutus paberist tops. Kutt sai sellega vastu pead, kuid ta ei teinud sellest välja vaid naeris. "Mina ja sina?" Ta lõi käega vastu lauda, "milline nali."

Pööritasin enda silmi. "Mis sa arvad, et ma tahaks sinuga midagi tegemist teha? Ei, kindlasti mitte. Asi on kaugel sellest."

Eliot lõpetas naermise ja vaatas mulle otsa. Ta tõstis oma parempoolse kulmu, "jah? Miks mitte?"

See kutt ajab mind segadusse. "M-mida?" Miks ma kokutan?!

Ta sõitis oma ratastega tooliga mulle lähedamale. Kuna tööl on vaid üks – mänedžer varastas hommikul ühe ära – siis ma olen täna terve päev leti peal istunud, kui kliente pole.

Ta sõitis mu avatud jalgade vahele ja vaatas mulle ülesse otsa. "Ära valeta, et ma ei meeldi sulle."

Mu silmad läksid suureks ja hingamine muutus järsku raskemaks. Kust ta teab?! Kust ta kurat teab? Ma ei ole kellegile sellest rääkinud!
Ta saab nüüd kinnitust sellele, kui ma niimoodi käitumist jätkan.

Neelatasin, keerates pea temast eemale ning panin käed rinnal risti. "Ära aja mind oksele."

"Vaata mulle otsa."

"Hakka tööd tegema, Ott, ära ole veider. Ma reaalselt vihkan sind ja sa vihkad mind. Ma ei tea kust sa sellisele lollile ideele tulid."

Mida ma ei oodanud olid kuti käed, mis mu reitele langesid. Ta on inimene, kes vabatahtlikult kunagi mind ei puuduta! Mis praegu toimub?!
Mu pea käis kiirelt tema suunas, "mida sa teed enda aruga?"

Ta tumedad silmad olid hetkel veelgi ilusamad, kui tavaliselt ja see tegi seda hetkelist olukorda nii raskeks. Ma tahtsin teda nii väga eemale lükata ja teda isegi lüüa või midagi, peaasi et ta aru ei saaks mu päris tunnete kohta, kuid see oli raske. Ma olin kivikujuks muutunud. Mu süda tagus meeletul kiirusel.