Igavene Armastus

10: Eliot palub abi

- Andrey -

Hetk tagasi kõlas uksele koputus ning see avanes.
Ma veidikene lootsin, et minu ja Darjani meeletult ebamugavalt olukorrale segab vahele Eliot, kuid kui ma nägin Tommy põlevaid silmi, ma tundsin suurt kergendust.

Kargasin voodilt püsti ja kiirustasin kutini, "Thomaty!"

Ta pilk pehmenes, kui mulle otsa vaatas, "hei, konnakene. Mis te teete siin?" Ta tõstis käe ja silitas mu põske hetkeks.

Ma vaatasin üle enda õla Darjani suunas. Kuti lõug oli pingul.

"Ei midagi!" Vastasin kiirelt, "eks, Darjan?"

Kutt noogutas, "muidugi."

"Okei, kui te midagi ei tee siin, Darjan, kas ma saaksin Andyga kahekesi olla mõnda aega? Mul oleks vaja temaga rääkida." Tommy tõmbas mind endale lähedamale ja pani käe ümber mu alaselja, hoides puusast kinni mind. See üllatas mind, kuid ma usaldan Tommyt, nii et otsustasin koheselt maha rahuneda.

Darjani pilk hüppas kutilt minule ja uuesti tagasi, siis ta noogutas ja tõusis. "Muidugi." Kordas ta jällegi ja lahkus.

Tommy sulges koheselt ukse meie järel ma ma sulgesin enda silmad, hingates sügavalt sisse ja välja. "Päästsid mu." Pomisesin.

Kuulsin Tommyt naermas ja siis ta hakkas mu suunas liikuma, "Poiss ei meeldi sulle?"

Ma istusin voodile tagasi ja avasin enda silmad, et talle otsa vaadata. Raputasin enda pead, "ta on hea südamega ja nägus, kuid...mitte mu...maitse."

Tommy muigas kavalalt ja istus mu kõrvale, "kes su maitse siis on?"

Ma pööritasin enda silmi, naeratus suule tekkimas. "Sa tead juba."

Nägin silmanurgast, kuidas ta enda õlgu kehitas. "Võib-olla tean, võib-olla mitte."

"Perenimeks on Sanders."

Tommy oli hetk tasa, siis liigutas end voodil natukene, istudes mulle lähedamale,"ja eesnimi?"

Ma vaatasin enda käsi süles. "Ära teeskle nagu sa ei tea. Ma ei usu, et ma nii hea näitleja ka olen olnud."

Ta madal naer kõlas mu kõrvus. "Kõik mu vennad teavad, välja arvatud Eli, ta on rumal ja pime."

Ma noogutasin, millegi pärast tuju ära kadumas. "Kõik viisteist aastat on pime olnud."

"Seda kindlasti." Tommy turtsatas. Ta langetas enda käe mu õlale ja viis selle siis mu seljale. "Miks sa talle öelnud ei ole?"

Ma kehitasin enda õlgu. "Ta armastab mu õde."

"Kui sa enda tundeid talle tunnistaksid, siis ma olen üsna kindel, et peagi Thea on ta peast lennanud."

Jajah. Ma ei vastanud.

"Miks sa üldse kõigile väikeste valedena maininud oled, et ma sulle meeldin?" Ta silitas mu selga siiamaani ja see tõi rahu minus millegi pärast.

"Et Eliot teada ei saaks." Pomisesin. "Ma kardan talt korvi saada. Ja ma vahel arvasin, et ta saab äkki kadedaks ja siis ma ei teagi...avastab enda tunded mu vastu."

Tommy naeris, "see pole toiminud viimased kolm aastat, arvan, et aeg oleks uus strateegia mõelda."

Ma tõstsin enda pilgu sülest talle, tõstes kulmu ülesse samal ajal. "Miski ei toimi ta peal, mida ma tegema peaksin?"

Tommy käsi peatus poolel mu seljal, pilk minul. Meil tekkis silmside, mis kestis vähemalt kümme sekundit, nii et ma vaatasin temast eemale, et ebamugav ei hakkaks. "Ma olen proovinud suht kõike ju, miski pole teda isegi natukene mitte kottinud." Ma ohkasin, "Tomathy, ma ütlen sulle– teda ei koti."