Igavene Armastus

18: Seebikad ja reetmine!

- Andrey -

Väljusin enda magamistoast, tudukad veel seljas. Ma unustasin, kui kuradima head vabad päevad on. Ma ei mäleta millal viimati lõunani magasin. Helistasin eile Ardinanole, enda bossile, et mul on pohmakas ja ma ei jaksa voodist välja tõusta.

Mees naeris selle peale ja ütles, et ma terve nädala vabaks võtaksin. Anya olevat talle öelnud, et ma olen klientidelt kiituseid saanud, nii et ma väärin väikest puhkust.

Ma armastan seda naist südamest. Pole juba mõnda aega neil külas käinud, kuid täna on plaanis ikka käia läbi sealt, võib-olla isegi ööseks jääda.

Pedro, Elioti vanem vend möödus minust, sasides mu juukseid, "hommik, printsess!"

Pedro on siin? Praegu?
Ja kas ta just sisenes Thea tuppa?
Oli ta kael maasikaid täis või ma kujutasin seda ette?

Okei, pole minu asi. Thea ja mina ei suhtle praegu, kuna ta ei ole siiamaani vabandanud.

Üleeile õhtul ta jõi end purju, sõimas mu näo täis, et olen halb õde ja et ma ei oska ta naljadest aru saada. Ma ei teadnud, et "Andy, sa oled paks" oli nali, kuid olgu.

Eliot tuli meile vahele, sõnagi ei rääkinud Theaga, lihtsalt vaatas mind. Thea peksis ta selga ja karjus midagi, kuid Ott ei reageerinud.

Ma lahkusin sealt, jõin ka ise piisavalt palju, et enam sirgelt mõelda ei saaks ja millalgi kutsusin Pedro meile järgi. Eliot oli saanud Thea kusagile magama viia.

Autosõit tagasi oli piinlik. Vaikus oli piinlik tegelikult. Pedro ei lausunud midagi. Mina üritasin pisaraid tagasi hoida, sest kui ma veits palju joon, siis ma muutun vägagi emotsionaalseks. Thea magas mu kõrval ja Eliot vaatas aknast välja. Pedro püüdis tegelikult Eliotiga rääkida, kuid Ott ei teinud temast välja.

Kui ma muutun peale mitmeid jooke emotsionaalseks, siis Ott muutub just emotsioonituks. Täpselt vastupidine mulle. Ta ei reageeri mitte millegile, ega ka kellegile.

Ma olen tema pärast mitmeid kordi nutma hakanud, sest emotsionaalne mina ja emotsioonitu Eliot ei sobi üldse kokku. Siis ma tahan just tähelepanu talt. Ma tahan, et ta minuga suhtleks. Kui ta midagi halba ütleb, siis ma puhken nutma.

Aga ta peab väga spetsiifilise koguse jooma, et muutuda emotsioonituks. Vahel ta on teinud seda nimelt, vahel kogemata. Kas ta tegi seda üleeile nimelt? Kes teab.

Ma kehitasin enda õlgu ja jätkasin teed kööki, minnes trepist alla. Tee peal astus Thomas mulle ette. "Konnakene." Ta silmad olid veits paistes, unest kindlasti. "Esimese asjana sa tuled peale ärkamist siia?" Ma kallutasin enda pead veidikene, mille peale Tommy muigas. "Tahtsin esimese asjana enda nunnu konna nägu näha, ilmsegelt!"

Tõstsin kulmu. "Jah? Okei, tule siis oma nunnu konnaga kööki ja tee talle kakaod palun." Läksin kikivarvuli ja suudlesin kutti põsele.

"Juba valmis." Kõlas Tommy tagant, mu kätele tekkisid külmavärinad. Vaatasin kutist mööda ja mu silmad kohtusid Elioti tumedate rosinatega. Ta rüüpas midagi enda tassist, näitas mulle niisama keskmist sõrme ja kõndis minema.

Ma vaatsin küsivalt Thomasele otsa. Kutt irvitas juba, siis kummardus veidikene, "su tulevane abikaasa joob sama paska mida sina, nii et ta tegi sulle ka kohe tassi valmis." Sosistas ta.

Ma tundsin, kuidas mu põsed õhetama hakkasid. Keerasin enda pea tema poolt ära. "Lähme siis." Ma köhatasin. "Oota, miks–" ma keerasin end tagasi, "miks kõik Sandersid siin on?"

"Elijah ei ole siin, ta magab kodus."

"Eija on siin." Kõlas madal ja unine hääl Thomase tagant jälle.