Igavene Armastus

23: Traktor ja tank

- Andrey -

Otsustasin täna enam mitte juua ja istusin lihtsalt kusagil nurgas terve ülejäänud pidu, vaadates ringi.

Kus Eliot on? Ma ei ole teda enam näinud peale meie...rääkimist.

Ma tahan teda näha.

Ma olen nii rumal.
Miks ma siiamaani tahan ta tähelepanu? Ta on puhas sitapea!

Kohe kui ta lahkus mu toast, ma eemaldasin ta kingitud kaelakee ning viskasin selle sahtlisse, kus teised ehted on. Ma ei kavatse seda ta ees kanda. Mingu ta pikalt.

Kuidas ma Thomasele seletan, et ta rumal noorem vend lõhkus ta kingitud kaelakee? Tommy saab kindlasti kurvaks ja siis pahaseks.

Tundsin, kuidas keegi mu sülle võttis. Olin magama jäänud oma nurgas... jällegi rumal tegu. Mitte, et ma ei usaldaks enda ja Elioti ühiseid sõpru, aga enamus neist on siiski poisid. Anna veidi rohkem alkoholi ja nad unustavad ära kõik mis on vale.

Tundsin pehmeid huuli enda otsaesise vastas, tuues mulle õrna valu südamesse sellega. Ma avasin enda silmad, teades, et leian end Elioti käte vahelt, kuid see siiski üllatas mind.

Ta silmad olid veidi loojas. "Su õde–" ma vaigistasin ta suu enda huultega. Lihtsalt musi, ma ei taha midagi enamat. "Ma ei taha kuulda seda. Pane mind maha."

Eliot ei teinud nagu ma soovisin. Ta hoidis minuga silmsidet, tuues mulle ebamugavalt hea tunde kõhtu. Ta läks trepist ülesse ilma vaevata ja pani mind maha alles siis, kui me mu voodini jõudsime. Ta lõhnab jumalikult.

Kui ta minust eemaldus, mul hakkas koheselt külm.

"Ma saatsin kõik koju. Mõned koristajad on juba kohal ja teevad kõik korda, te ei pea millegi pärast muretsema. Mu mamps tahtis, et su vanemad südamerabandust ei saaks, kui koju kunagi jõuavad."

Ma naeratasin, "mu vanemad ei tule terve nädal koju, nad läksid reisile."

"Ahjaa, ma unustasin emale mainida."

Ta on nii nägus, kui ta naeratab. Ei, ta on kogu aeg nägus, aga eriti siis, kui ta naeratab.
Need kuradima põselohud.

Eliot lükkas mu järsku voodi äärest kaugemale ja ronis ise ka teki alla.

"Mida sa–"

Ta vaigistas mu oma sõrmega ja tõmbas mu endale kaissu.

"Ott!" Mu hääl oli summutatud tänu sellele, et ta mu pead vastu enda rindkere surus. "Lõpeta!"

"Ole tasa." Ta hoidis mind isegi tugevamalt. "Me mõlemad teame, et sulle tegelikult meeldib see, nii et sa ei pea teesklema."

"Ma vihkan sind." Ma andsin alla ja lasin tal end pooleks pigistada. Vähemalt selline tunne oli. Ta suured käed hoiavad mind nii...hästi.

"Me ei ole vist kunagi varem kaisutanud."

Ta keeras meid külje pealt enda seljale, mina ta peal. Ma proovisin koheselt ülesse istuda, kuid ta ei lasknud. Miks ta peab jälle selline olema?

"Miks sa täna kogu aeg ära üritad mu käte vahelt ronida?"

"Sest see on veider ja pealegi, ma vihkan sind!" Ta eemaldas lõpuks enda käe mu pea tagant, nii et ma sain pea ülesse tõsta. "Sa pole kunagi vabatahtlikult mind puudutanud ja täna järsku sa teed seda. Ma arvan, kui sa mu susside sees oleksid, sa mõtleksid sama." Kuradima nägus jobu. "Ja ma vihkan sind."

"Sa kordad seda ikka väga palju, Andy. Keda sa veenata tahad? Ennast või mind? Sa ei vihka mind. Pole kunagi vihanud."

"Ma hakkan vaikselt vihkama sind!"