Igavene Armastus

Epiloog

- Eliot -

Astusin autost välja ja kiirustasin kaassõitja poolele ning avasin ukse enda abikaasale. Andrey naeratas mulle õrnalt, ta jumalikud silmad säramas.

Ulatasin käe naisele ning tundsin soojust südames, kui ta sellest haaras ning autost välja astus. Igata puudutus toob mulle soojuse südamesse... ma olen siiamaani ülepea kõrvuni armunud temasse.

"Valmis?" Küsisin, nimelt olles seljaga teiste suunas, et Andy valmis end paneks.

Ta noogutas õrnalt, naeratus siiamaani suul, kuigi ma tundsin enda abikaasat rohkem, kui keegi teine siin maamunal. Ma pigistasin naise kätt. "Ma olen alati su kõrval, kallis, kõik on korras." Suudlesin teda otsaesisele.

Andy punastas, "ma armastan sind!"

"Ma armastan sind ka!"

Astusin naise eest ning koheselt tehti miljonitest kaameratest pilte, karjudes meile kuidas poseerima peaks ja kuhu vaadata on vaja. Naturaalne modell nagu Andy on, ta enamasti juhatas mind.

Sisenesime restorani, kus enamik külalistest juba kohal olid. Leidsin oma venna Elijah esimesena ülesse ja võtsime suuna sinna. Pedro ohkas koheselt, kui me kohale jõudsime ja tõmbas mu abikaasa enda embusesse. "Oh, mu kena Andy! Su jube mees on sind juba kuid meist eemale hoidnud!"

Thomas embas Andyt järgmisena, siis Elijah ning mu vanemad, kõik korrates sama mida Pedro ütles.

Ma pööritasin naerdes silmi, tervitades ka teisi.

Me käisime vaid väikesel reisul ümber maailma. Mitte päris, külastasime vaid viite riiki, kuid siiski. Ma tahtsin, et Andy ei peaks mitte millegi pärast muretsema mõnda aega.

Andyl olid üsnagi stressirohked kuud enne reisi.

Vaid kuu peale minu ja Andy pulma, Thea sattus haiglasse. Tal avastati ajuvähk. Haigus oli juba nii kaugele jõudnud, et nädalad hiljem Thea suri. See oli üsnagi ränk löök Andy perele, ilmselgelt. Nad pole enam samad olnud. Andy ema pole kodust lahkunud aga samas Andy isa ei püsi koduski. Eks igaüks võtab seda erinevalt.

Andy hakkas alles eelmine kuu jälle naeratama ning voodist välja liikuma. See on esimene üritus, kuhu ta oli vabatahtlikult nõus minema. Ta ise pakkus selle välja, tegelikult.

Heategevusüritus Thea nimel.

Ürituse loojaks on muidugi Umanya. Ta on iga päev Andyga suhelnud telefoni teel ning olnud toeks talle nagu imeline inimene ta on.

Andy embas Pedrot uuesti, kui me peosaali suunas liikuma hakkasime.

Pedro sulges koheselt enda silmad ja neelatas tugevalt.

Thea ja tema olid koos Thea viimse hingetõmbeni. Nende imearmas kaheaastane tütar Lea oli samuti seal. Thea ei olnud nõus Least eemal olema, nii et neile toodi lastevoodi samuti sinna, lisaks palju mänguasju ja muid vajalikke asju.

Kuigi Thea oli oma viimastel päevadel väga nõrk, ta ei ei lasknud Least lahti. Parim ema.

Pedro embas mu naist tugevalt, võideldes samal ajal pisaratega.

"Ma ootan sind saalis, Andy." Sosistasin, hetkeks silitades naise selga ning hakkasin liikuma.

Teepeal kohtusin Ardinanoga.
Ta istus meie lauda koos Umanyaga.

Mõni minut hiljem Andy ja Pedro tulid koos lauda. Mõlemad naeratasid Umanyale ja hakkasid rääkima naisega. Ka mina naeratasin.

Ühel hetkel Umanya liikus lavale.

Ta seljataga asus suur ekraan, kuhu hakkasid tulema erinevad pildid Theast.

"Thea-Lea Elias..." Umanya ütles mikrofoni, terve saal jäi tasa. "Kõige tugevam naine, keda ma tundsin. Imeline ema, tütar ja õde. Suurepärane sõbranna, kui sul oli vaja kellegist taga rääkida."

Me naersime vaikselt ja Andy haaras mu käest ning toetas enda pea mu õlale. Ma surusin musi ta juustesse.

"Kõik raha, mille me täna kogume, läheb vähihaigete liitu, Thea nimel. Ma soovin, et te kõik teaksite milline naine Thea oli, kui te panustate täna meie oksjonil."

Pedro vaatas lauda enda ees ning sulges oma silmad. Ma haarasin ona vanema venna käest ning pigistasin seda. Pedro avas oma silmad ja vaatas mulle otsa ning naeratas õrnalt, ta silmad täis pisaraid.

"Thea oli vaid kahekümne viie aastane, kui ta oma võitluse vähiga kaotas. Oma viimse hingetõmbeni ta muretses vaid teiste pärast. Kuidas teistel läheb, mis nende eludes toimub, on nad terved ja nii edasi. Ta maksis nelja teise vähihaige patsiendi ravide eest, kuna ta oli just selline inimene. Ma soovin, et inimesed ei unustaks teda, kunagi."

Pedro pigistas mu kätt vastu ja lasi sellest lahti ning tõusis, "vabandust, ma pean..." ta lihtsalt lahkus. Oksjon algas ning kõik panustasid.

Maal, mille Thea maalis, kui ta oli vaid kahekümnene toodi järgmisena lavale. Andy istus koheselt ülesse, tundes enda õe maali ära.

Ta vaatas mulle otsa ja ma naeratasin õrnalt, noogutades. Andy hakkas koheselt panustama, lõpuks võites maali endale.

_

Esimese asjana me viskasime voodile pikali, kui olime riided ära vahetanud.

Andy ronis mulle kaissu ja ma võtsin heameelega ta ümbert kinni ning tõmbasin ta enda peale. "Minu armas Andy." Sosistasin.

Ta suudles mind põsele ja istus ülesse, kena naeratus mänglemas ta suul. "Minu nägus Eliot."

Viisin enda käed ta põskedele ja tõin ta näo allapoole, et teda suule suudelda.

Mu telefon helises, nii et Andy eemaldus minust. "Töö ootab, Eliot Sanders."

"Suva see töö, ma tahan enda naist suudelda." Ma tõmbasin ta endale lähedamale jälle aga Andy eemaldus uuesti. "Sa oled niigi eemale hoidnud tööst juba mitu kuud. Meil on tarvis tagasi elude juurde naasta." Viimase lause ta sosistas.

"Andrey Lea Sanders... ma ei lase sul tagasi Eliaseks minna nüüd."

Ta pööritas naerdes enda silmi, "sa tead mida ma mõtlesin. Ma ei kavatse sinust nüüd lahutada."

Käisin käega üle enda otsaesise, teeseldes, et pühkisin higi ära. "Hirmutasid mind juba."

Andy naeris ja ronis mu pealt ära ja hakkas magamistoast lahkuma aga ma tõmbasin ta tagasi endale sülle ning suudlesin ta kaela. "Töö saab veel mõned päevad oodata, kallis."

"Mis ma sinuga küll peale hakkan?" Andy naeris.

_

Lõpp.
Vägagi kaua oodatud lõpp.

Ma tean, et Thea suremine ei olnud kindlasti vajalik... aga cmon, ma olen Tinnu...
Järge sellele ilmselgelt ei tule.

Ma ei oska öelda kas uus raamat tuleb lähiajal välja v mitte, sest ma pole just kõige aktiivsem olnud Wattis. Eesti Watt on siiski väljasuremas, nii et ega see väga motivatsiooni juurde ei anna.

Siiski ma tahan teid tänada, kes ikkagi on viitsinud uuendusi oodata ja siiamaani toetavad mind <3

Kohtume uues raamatus.