Igavene Armastus

9: Peol

- Andrey -

"Thea?" Ma koputasin enda vanema õe ukse peale.

Vastust ei tulnud.

Koputasin veelkord, seekord kuulsin sahmimist ja sekund hiljem avanes uks. Tugev Kanepi hais tuli pauguga mulle näkku, tänu millele ma ninast kinni võtsin, et seda haisu tundma ei peaks. Muidugi ma vahel tõmban mahvi või kaks, kui Thea pakub mulle, kuid see ei tähenda, et see hais mulle meeldiks.

"Mida sa tahad?" Ta silmad olid loojas.

"Eliot helistas ja küsis millal sa valmis oled."

Thea suule tuli kaval muie, "helista tagasi ja ütle, et me oleme kohe valmis."

"Me? Kellega sa lähed?"

"Sinuga."

"Kuhu ma sul minema hakkan?"

"Sina, mu väike idioot, tuled meiega peole." Ta toetas end uksepiida vastu. "Või sa ei soovi?"

Peole, reede õhtul, kus ma saan jälle purjus ja flirtiva Eliotiga kohtuda? Ilmselgelt ma lähen! "Panen riide end!" Jooksin enda magamistuppa ja lükkasin ukse pauguga enda taga kinni, ning avasin kapi.

Ma pean midagi ilusat ja seksikas panema, nagu viimane kord, kuid loodan, et seekord läheb paremini.

Okei, see oli paar kuud tagasi, kui Thea mind endaga peole võttis. Eliot oli juba seal, purupurjus täis ja hakkas meeletult minuga flirtima ja tegi mulle komplimente. Ma tundsin end tollel õhtul nagu kõige kenam tüdruk üldse.

Ta ei mäletanud ise sellest midagi ja kui Thea talle meelde üritas tuletada, siis Ott raputas enda pead ja viis teema mujale, korrates, et ta ajas mind Theaga sassi.

See on rumal, sest mina ja Thea ei saa üksteisest rohkem erinedagi.

Kuna ta oli nii külm mu vastu terve järgmine päev, see tegi mulle meeletult haiget ja ma lukustasin end enda magamistuppa paariks päevaks, lastes emal vahel süüa tuua, kuid see oli kõik. Ma tõin põhjuseks, et olen haige ja kõik jäid uskuma. Aga ühel hetkel mulle meenus, et me peaksime nii või naa üksteist vihkama, nii et võtsin end kokku ja elasin oma elu edasi nagu tavaliselt.

Ma loodan, et seekord läheb kõik samamoodi. Plaanin seekord mitte haiget saada, kui ta homme teeskleb nagu mind ei eksisteeriks.

Valisin lühikese musta kleidi, mis pole mulle juba neli aastat selga mahtunud, kuid nüüd mahub, sest olen hakanud trenni tegema. Ma pole kunagi enda kehaga rahul olnud, kuid praegu...viimased nädalad... ma olen end isegi ilusana tundnud vahel.

Kammisin enda meeletult sassis juuksed läbi, see võttis üle kümne minuti aega ja pisarad olid lausa silmis, kui lõpetasin, kuid mulle meeldis vaatepilt. Peaksin ma tihedamini enda juukseid kammima? Eh, kes viitsiks?

Tegin meeletult õrna meigi, panin madalad kontsad jalga ja naeratasin, kui vaatepildiga rahule jäin. Ma keerasin enda selja peeglile ja kummardusin õrnalt, et kontrollida, et miskit näha ei ole ja minu õnneks kõik nägi okei välja. Oleks kleit paar millimeetrit lühem, meil oleks probleem.

Lasin ohtralt lõhna peale ning väljusin enda magamistoast, samal ajal kirjutades Otile, et oleme valmis. Sain vastuseks keskmise sõrme emotikoni. See selleks.

Koputasin vanema õe magamistoa uksele ning jäin ootama. Vastust ei tulnud, nii et ma avasin ukse ja pistsin pea sisse. Tuba oli tühi ja vetsust hääli ei kostunud, nii et sulgesin ukse. Kõndisin trepini, sealt alla ja kööki.

Mu vanemad ja Thea naersid ühiselt millegi üle ja kui ma sisenesin kööki, kõigi kolme pilgud tulid mulle. Thea muigas, mu ema surus enda hambad kinni, kuid üritas naeratada siiski, paps naeratas siiralt.