Igavene Armastus

19: Võlts naeratus

- Andrey -

Kohe, kui mu ema toast lahkus ja ma Eliotiga kahekesi jäin, ma keerasin end tema suunas. "Pedro ja Thea?" Küsisin sosistades.

Elioti kõrvad liikusid, kuid ta ei vaadanud mulle otsa. "Mis nendega?"

"Pedro kael oli maasikaid täis ja kui ma enda toast välja tulin, siis ta sisenes Thea omasse!"

Eliot vaatas aeglaselt minu suunas. "Miks sind kotib? Pedro ei meeldi sulle."

Ma tõstsin kulmu, "kes rääkis midagi meeldimisest üldse? Ma lihtsalt tahtsin kinnitust sult saada." Keerasin end seebika suunas tagasi. "See seletab, miks Thea enda toast terve eilse päeva ei väljunud."

Eliot põletas enda pilguga mu näokülge. "Kui sa topid enda nina teiste asjadesse, siis ma topin enda nina ka teiste asjadesse."

Ma vaatasin silmanurgast teda.

"Mis värk üleeile peol oli? Miks Thea..." Eliot neelatas tugevalt, nii et ma keerasin enda pea ta suunas. "Miks Thea selline värdjas oli?"

Ta sõnavalik üllatas mind ja nagu ta näost aru oli saada, siis ka tema üllatus. Elioti silmad läksid suureks, kuid siis sekund hiljem tagasi ja kehitas enda õlgu, "ma ei plaaninud nii seda öelda, kuid see on mida ma mõtlesin üleeile ja mõtlen siiamaani. Ta oli jube."

Miks ma tundsin klompi kurgus ja pisaraid tekkimas? Keerasin enda pea otse ja keskendusin tagasi seebikale, et enda mõtteid mujale saada.

Elioti ei huvita mu tunded, olen sellest piisavalt hästi aru saanud, nii et mul ei ole tarvis nutta ka.
"Ta ei valetanud." Pomisesin, "vaatame telekat edasi." Segasin talle vahele, kui ta midagi ütlema hakkas.

Elioti ei huvitanud. "Et sa teaksid– mind ei ole kunagi huvitanud milline sa välja nägid või näed. Mitte halvas mõttes... ma solvasin sind lihtsalt selleks, et Thealt tähelepanu saada. Arvasin, et see ei ole midagi tõsist, kui ma sind solvan nii, sest sa naersid kogu aeg meie solvangute peale." Ta tõi käe mu lõua alla ja keeras mu pea enda suunas, et ma talle otsa vaataksin. Pisarad tekkisid mulle silma jälle.

"Palun vabandust kõige eest, sa oled kena. Väga kena. See ajas mind kogu aeg närvi, kui atraktiivseks ma sind pidasin, nii et lihtne oli sind solvata. Olin enda peale pahane ja pettunud, ja minu peas sa olid süüdi."

Miks ta teeb seda mu südamele?
On armas, ja siis tuletab mulle meelde, et ma ei meeldi talle?

"Mitte kunagi enam, okei? Ma luban sulle." Ta käsi liikus mu kaela ja kõrva vahele, "aga sa ei meeldi mulle."

Seal.
Ma kuulsin enda südant mõranemas, kuid sundisin end naeratama. "See–"

"Ära sunni end naeratama. Ma olen hakanud aru saama, millal su naeratus on päris ja millal see on võlts. See praegu on sunnitud naer."

See pani mind päriselt naerma ja ma lükkasin ta käe ära. "Lollakas."

"Näed, seal on see ilus naeratus."

Ma vaatasin temast eemale jälle, mu naeratus kukkumas. "Vahi telekat, ahv."

"Pane mulk kinni, Shrek!"

"Pane mulk kinni, Shrek!" Tegin teda järgi, kuid kõrgema häälega. Olen teda lapsest saadik nii kiusanud.

"Mu hääl ei ole nii kõrge!"

Tegin hääle veel kõrgemaks, "mu hääl ei ole nii kõrge!"

Sain padjaga julmalt vastu nägu.

_