Igavene Armastus

27: Jah!

- Andrey -

"Jan!" Ma kiljusin rõõmust ja hüppasin enda onu kallistama. Mees püüdis mu ilma vaevata kinni ja embas mind koheselt meeletult tugevalt. "Andykene, mu armas tüdruk!"

"Ma igatsesin sind meeletult!"

"Mina sind ka! Vabandust, tööl on hullumeelne aeg hetkel, ma pole isegi suutnud korraks maha istuda, et hinge tõmmata."

Ma eemaldusin mehest, kui ta mind lõpuks embusest lahti lasi ning naeratasin siiralt. "Saan aru."

Ta lükkas juuksesalgu mu kõrva taha. "Palju õnne tagant järgi ka, vabandust, et siin olla ei saanud, kui suur kakskümmend täis sai."

"Ah, mis sa nüüd! See ei olnud midagi erilist! See oli nii või naa rahulik päev, õhtul oli väike pidu, mille Thea korraldas."

Rahulik? Ott tunnistas enda tundeid sulle, kus see rahulik päev oli?!

"Oh, kus on mu armas Thea?"

"Enda poiss-sõbraga!" Ma itsitasin ja näitasin pöidlaga üle enda õla treppide suunas.

Jan naeris, pigistas mu põske hetkeks. Siis mees ohkas."Poiss-sõbraga..." pomises ta enda ette, pannes mind rohkem naerma. Jan vihkab, kui viimasena asjadest teada saab, nii et Thea saab väikese pahandamise ohvriks.

Välisuks avanes uuesti ja seekord sisenes Umanya.

Mu süda täitus soojusega. "Anya!"

"Andy!" Hõikas ta sama rõõmsalt vastu ja kallistas mind ennem, kui ma jõudsin midagi enamat isegi öelda.

Kui naine minust lahti lasi ja sammu tagasi astus, ta vaatas mind laia naeratusega, siis tõstis käe ja silitas mu põske. "Mu kena tüdruk..."

Mu põsed valutasid naeratamisest. "Hei, kuidas läinud on? Miks sa jälle enda silmi ja kõrvi raiskad, et mu onu idiootset nägu näha ja kuulata ta idioo–" käsi tuli mu suule ja Umanya hakkas naerma.

Jan ahhetas, "minu Andy suust tulevad sellised sõnad?" Jan kattis teise käega mu silmad samuti. "Anya ise võttis minuga ühendust ja täiesti vabatahtlikult tuli minuga kaasa, et sa teaksid."

Pööritasin enda silmi, kuigi Jani käsi kattis neid.
Kui onu minust eemaldus ja mu ümber keeras, ta krimpsutas enda nina veidikene, "Anya armastab mind, muideks. Ja ta hängib minuga, kuna ma olen väga hea ja tore inimene–"

"Okei!" Umanya käed tulid ümber minu ja ta tõmbas mu tahapoole. "Ära kuula teda, Andy, sul oli täiesti õigus. Ma tõesti ei saa aru kuidas mu kõrvad kannatavad seda idiootset loba, mis selle mehe suust tuleb." Ta keerutas mu tagasi ringi ja ohkas, "aitaksid mind, kallis? Mul on paar kohvrit kaasas seekord, kuna ma unustan kogu aeg midagi maha."

Naersin endamisi, kui onu mu taga teist korda valjult ahhetas.
"Mida iganes!" Jan ütles valjult, "eks ma otsin oma teise lemmiku nõo ülesse, kes mind päriselt armastab." Jan tiris mu hobusesaba hetkeks ja siis marssis trepist ülesse. Ma vaatasin hetkeks üle enda õla ja siis uuesti Umanyale otsa. Sekund hiljem me puhkesime valjult naerma.

Viisime Anya asjad külalistetuppa, kuhu ta vahel ööbima tuleb, kui Jan koju otsustab tulla. Muidu Anya peaks ühest linnaotsast teisse sõitma, sest ta oskas enda korteri valida just sellisesse kohta.

Ma aitasin tal riided kappi panna, kuulates huviga jutte, mida ta enda reisist rääkis. Tema ja ta parim sõbranna Bella käisid hiljuti Milanos.

"Ilusad vaated!" Ta itsitas.

"Tõlge: ilusad mehed." Pomisesin, mis ajas Anyat rohkem naerma ja ta nügis mind. "Rääkides meestest, kus su oma on?"

Mu naeratus kadus huultelt ja ma ei julgenud Umanyale otsa vaadata. "Mul polegi meest olnud."