Neetud (Writnes & anniepoynter) (McFly)

4. Tom

Kell oli juba üle kahe öösel, kui viimaks pitsakarp tühjaks saanud oli.

"Ma hakkan vist kohe oksele," oigasin ma.

“Mina ka,” mainis Doug, ja järgmisel hetkel nägin, kuidas Annie väsinult oma pea vastu Dougi toetas, kuti silmad läksid särama.

"Väga nunnu," ütlesin veidi mõrult ja keerasin pilgu telekale.

“Me võime voodisse minna,” sõnas Doug vaikselt.

Annie ei vastanud.

“Ou, Tom, on tal silmad kinni?” küsis Doug mõne aja möödudes.

"Jep."

“Jäigi magama...”

"Mis nüüd saab?"

“Ma ei tea, peaks ta vist nagu... voodisse panema või midagi. Aga ma ei saa, ma ei... julge.”

Turtsatasin. "Miks?"

“Mina, tema, üks tuba, voodi...”

"Ah jaa..." Hammustasin huulde. "Doug?"

“Hm?” Doug pani käe ümber tüdruku ja tõmbas ta vaikselt rohkem enda vastu.

"Ma vist... eeh, kuidas sa aru said, et just tema see õige on?"

“Sa ei saa eksida. Sa näed teda, ja sinus välgatab see midagi, ilutulestik või mingi muu plahvatus... ja sa tead. Sa tead, et sa teeksid tema jaoks ükskõik mida ja kaitseksid teda oma elu hinnaga, sa... Ma ei oska seda paremini seletada, sa näed teda ja sa vajad teda ja ta on kõige ilusam tüdruk, keda sa näinud oled.”

"Aga kui sa tead, et ta on juba võetud?" küsisin ettevaatlikult.

“Vaata,” ta nõksas Annie käe poole. “Faking kihlatud. Mitte miski ei aja mind rohkem närvi, kui teadmine, et ta annab end mingile teisele mehele. Ma tahaks ta ära varastada ja märkida ja...”

"...ja teha kindlaks, et ta ei näe seda teist meest enam mitte kunagi, sest see tapaks su," lõpetasin Dougie eest.

“Jah,” ta noogutas. “Ja ta puudutused... isegi mingi väiksem silitus toob mulle külmavärinad ihule, kurat võtaks, mul on kogu aeg kõva...”

"Okei-okei, Doug," muigasin. "Aga jah..."

“Ma kardan, et ta ei taha mind, kui ma talle tõtt räägin... sest tal on võimalus minust ju lahti öelda.”

"Ära veel kindlasti räägi..."

“Ei räägi,” sõnas Doug, järgmisel hetkel hõõrus Annie oma nägu vastu Dougi rinda. “Tore... kõvaks läks.”

"Mis, ta ainult erutab sind?"

“Ma ütlesin, see on täiesti ajuvaba.”

"Aga kuidas sellest üle saada? Temast üle saada, tähendab."

“Nalja teed? Sa ei saagi ju hingesugulusest üle saada. Kui sa temast ära ütled, määrad teid mõlemaid hukule. Sa tead juba, et ükski ta suhe ei õnnestu kunagi – kas sa tahaksid seda talle?! Ja sa tead, et ka sa ise ei saa kunagi õnnelikuks, sa kaotad teise poole, see lihtsalt... Kui Annie mulle ära ütleb, siis ma...”

"Ei taha enam elada.." lõpetasin ohkega.

"Just... oota, kust sa seda kõike tead?"

“Ma... jah, ma tean, kes minu oma on.”

"Mida?! Mis ajast?"

“Täna hommikust. See oli paras üllatus.”

"Täna? Kes?" Dougie kortsutas kulmu. "Sa ei taha ometi öelda, et..."