Neetud (Writnes & anniepoynter) (McFly)

9. Annie

Olin Dougie tõest ja sõnadest vapustunud, ma ei osanud mitte midagi teha. Kindel aga oli see, et ma tundsin midagi, ja kuidagi vale tundus sellel õhtul Karli kaissu pugeda. Mees silitas aeglaselt mu juukseid ja ma ei nautinud seda sugugi nii palju, kui oleksin pidanud. See tundus peaaegu vastik, tahtsin temast eemale saada.

"Mis lahti?" küsis Karl veidi murelikult.

“Ma ei... Karl... me peame rääkima.”

"Millest?"

Ajasin end istuli ja jäin mehe poole vaatama. “Ma kohtasin kedagi.”

"Mis mõttes kohtasid kedagi?"

“Kes... Karl, ma... ei tunne enam sinu vastu sama, mis enne, anna andeks...”

"Mida kuradit?!"

“Ära vihasta, lahendame selle nagu täiskasvanud. Palun.”

"No ma ei mõista praegu... sa kohtasid mingil peol mingit suvakat, ja nüüd sa jätad mu sellepärast maha?"

“Ei, ma pole midagi sellist öelnud...” raputasin pead. “Isegi kui ma poleks teha kohanud, mul on algusest peale kahtlused olnud...”

"Algusest peale? Kui algusest? Meie kihluse algusest? Kokkukolimise algusest?"

“Kõige algusest. Ikka päris vestluste algusest...”

"Ehk siis sa mängisid minuga?!"

“Ei! Ma ei mänginud sinuga, ausalt! Ma ei tahtnud, et see nii läheks, ma lihtsalt mõtlesin, et kui me hakkame rohkem aega koos veetma ja elame koos ja kõike, et see kõik tuleb. Et ma armun sinusse ja kõik läheb hästi, kas ka sinul polnud sama mõtet? Mulle lihtsalt tundub, et... see ei ole õige, minu jaoks.”

"Ja mida sa nüüd teed? Sul pole kuhugi minna..."

“Ma ei tea veel. Homme mõtlen midagi välja.”

"Praegu jääd siia?! Nalja teed?"

“Oh,” ehmatasin. Ta tahtis must juba lahti saada, nii palju siis temapoolsetest tunnetest... “Ma ei tea, kuhu ma lähen, kui sa mu välja ajad, eks siis tänavale.”

"Minuga sa küll ei jää..."

“Nii palju siis ka sinu tunnetest,” turtsatasin ja ajasin end voodist välja. “Hea küll.”

"Mine oma uue kuti juurde."

“Ta ei ole mu uus kutt, ta ei ole mulle keegi ja ma ei saa tema juurde minna. Mul pole mitte kuskile minna. Kas me tõesti ei võiks sellest homme rääkida, ma magan täna all?”

"Kelleks sa end pead, ausalt? Ma tegin sulle kõik lennukipiletid välja, ma ostsin sulle su lemmikbändi kontserdile hea koha, ma andsin sulle endast kõik, lihtsalt selleks, et sa mu esimesel võimalusel jätaksid?!"

“Ma maksan sulle kõik tagasi, ma luban. Ja ma ei plaaninud seda, ma ei kasutanud sind ära ja ma ei mänginud sinuga. Ma ei plaaninud seda üldse, aga mida ma teha saan, kui ma lihtsalt ei tunne su vastu midagi?!”

"Miks sa siis mulle oma tunnete kohta valetasid?!"

“Nad olid seal. Mõni aeg. Mõni õhtu.”

Ta turtsatas. "Kasi minema."

“Miks sa mu välja viskad, kui sina ütlesid, et sa armastad mind?”

"Sest sa reetsid mu."

Neelatasin. “Okei. Ma võtan oma asjad...”

"Ainult need, millega sa siia tulid."

“Mida sa ajad, mida sa siis nende paariga teed, mida sa mulle ostnud oled?!”