Neetud (Writnes & anniepoynter) (McFly)

31. Dougie

Annie ja Agnes olid juba mõnda aega ära olnud, kui Tom murelikult minu juurde kõndis. “Dougie, ma kardan, et Agnes võib rase olla...”

“Agnes ka?” vaatasin teda kulmu kortsutades.

“Jaa... ta valetas mulle eile, et tal on päevad, öökis kaks korda ja muudkui sõi, tõretses minuga ka veel...”

Vaatasin teda kummaliselt. “Ja see jõudis sulle alles nüüd kohale või?”

“Ma tõesti polnud sellele mõelnud,” vastas Tom. “Aga miks ta seda mulle ei ütle?!”

“Kardab?” pakkusin.

“Mida tal karta on?”

“Su reaktsiooni, sünnitust, meedia tähelepanu, mida iganes...”

Tom ohkas. “Ikkagi ta oleks võinud mulle rääkida, ma mõtlen, ühel hetkel tuleb see ju niikuinii välja...”

“Ju ta siis tahtis seda nii palju kui võimalik edasi lükata.”

“Aga miks?”

“Türa, kust ma tean...”

“Kuhu nad üldse nii kauaks jäävad?” muretses Tom.

“Rahu, nad on naised,” muigasin.

“Ma ikkagi helistan,” sõnas Tom ohates.

“Ära muretse kogu aeg.”

“Nüüd, kui ta rase on, muretsen ma topelt.”

“Aga see ei pruugi ju veel kindel olla?”

“No see on ikka päris kindel...”

“Helista siis.”

“Helistangi.” Ta võttis taskust telefoni ja kõndis veidi eemale. “Agnes?”

Sain esimeste sekundite jooksul Tomi näoilmest sain aru, et kõik ei olnud korras.

“Kus mu naine on?!”

Ajasin end sirgu ja vaatasin meest murelikult.

“Kellega ma räägin?” Mees pani valjuhääldile.

“Tom, vana sõber, kuidas sa mind siis ära ei tunne?”

“James?!”

See küll head ei tõotanud...

“Just nii. Mida sa tahtsid?”

“Ma tahan oma naisega rääkida.”

“Aga vot ei saa.”

“Miks? Kus ta on? Mida sa tema telefoniga teed?”

“Praegu veel on nendega kõik enam-vähem korras.”

“Kuidas palun?” sekkusin nüüd nende vestlusesse. Kas see tähendab, et Annie on ka nendega?

“Sa kuulsid mind küll.”

“Mida te tahate?”

“Softwateri piirkonda ilmselgelt.”

“Te ei saa seda.”

“Kahju küll... siis ei saa teie oma naisi ka.”

Vandusin endamisi ja vaatasin aknast välja.

“Me saame ju mingile kokkuleppele jõutud,” pomises Tom. “Ole nüüd, James.”

“Ainuke diil on see.”

Türa küll, ohkasin. Tahtsin nii väga teada, kas naistega oli ikka kõik korras. “Me ei räägi enne, kui me neid näeme.”