Neetud (Writnes & anniepoynter) (McFly)

5. Annie

Jõudsime Dougiga peale piinlikku autosõitu viimaks peole pärale.

"Lähme kohe sisse?" küsis mees.

“Kuhu siis?” kortsutasin kulmu.

"Ma ei tea, ma mõtlesin, et äkki tahad veidi õues istuda või midagi."

“Ei, ei taha.” Mul oli ausalt öeldes üsna halb tuju.

"Oh..." ta vaatas mind nukralt. "Lähme siis sisse."

“Jah,” ütlesin üsna külmalt. Kui ma tahtsin, et Doug minust üle saaks, pidin ta vastu natuke õelam olema. Mees avas mulle ukse ja laskis mu enda ees sisse, tundsin end kohe halvasti, tema oli nii viisakas, ja mina tegin nii.

Me kõndisime edasi elutuppa, mis juba üpris rahvast täis oli. “Kus joogid on?” pärisin.

"Mm... seal."

Läksin Dougi näidatud suunda ja võtsin endale ühe pirnisiidri. "Tahad ka?" küsisin talle otsa vaadates.

"Ei."

"Okei." Vaatasin toas ringi. Olin peaaegu kindel, et Doug tahab nüüd mind täis joota, et minust purjus peaga võimust võtta.

"Tahad tantsida või midagi?" küsis ta.

“Ma ei oska tantsida.”

"Okei... istume siis lihtsalt?"

“Teeks nii, et me kõnnime ja sa tutvustad mind inimestele?”

"Diil..." Dougie vaatas toas ringi. "Näe, seal on Tom ja Agnes."

“Tom...” muigasin. “Läheme sinna.” Kas see oli tüdruk, kellest Tom rääkinud oli? Minu arust küll.

"Läheme," noogutas Dougie.

Kõndisime paari juurde ning tüdruk vaatas mind uurivalt, just nagu otsustades, kas ma olen ta aega väärt või mitte. "Agnes, saa tuttavaks, tema on Annie."

“Tere,” vastas Agnes lihtsalt ja naeratas.

"Hei," naeratasin vastu.

“Kas sa oled Dougi tüdruk?”

"Ei, me oleme lihtsalt sõbrad," vastasin mehe eest. "Ja teie... olete paar?"

“Oo ei, ma olen Dannyga,” naeris Agnes, kuid mulle ei jäänud märkamata see, kuidas Tom korraga väga pingesse läks. Nüüd olin ma kindel, et minu kahtlused osutusid tõeks: see tüdruk, kellest Tom Dougiele rääkinud oli, oligi Agnes. Ma ei teadnud aga, mida selle informatsiooniga peale hakata, ma olin kuulnud rida imelikke asju. Kas ma peaksin tüdrukut hoiatama?

"Okei," ütlesin lihtsalt veidikese hilinemisega. Agnes naeratas mulle ja keeras oma pilgu Tomile tagasi. Võtsin vihjest kinni ning vaatasin Dougie poole, et ta meid kuskile edasi viiks.

"Aga hea küll, me liigume nüüd edasi," sõnas Doug. Noogutasin sõnatult ja järgnesin mehele, samal ajal oma siidrit lonksu võttes.

"Kas sa plaanid kaineks jääda?" küsisin.

“Ma ei tea, kas peaksin end täis jooma?”

"Ma ei mõelnud seda..."

“On parem, kui ma sinu juuresolekul ei joo.”

"Mida see veel tähendama peaks?"

“Sa tead, mida see tähendab.”

"Sel juhul..." panin oma siidri lauale. Mul polnud plaaniski lasta tal end ära kasutada.

“Mida? Mis ajast sinul enese kontrollimisega probleeme on?” ta naeris.

"Oota mida?" Olin segaduses.