Neetud (Writnes & anniepoynter) (McFly)

28. Annie

"Ausalt, ma vannun, et kõik möödujad vaatasid mind kahtlaselt," oigas Agnes.

Turtsatasin. “Mulle tundub ka, aga ausalt, see ei ole tõsi ju tegelikult...”

"Noh... need artiklid ja nüüd testid ka... eh."

“Uh, nojah, aga su nägu polnud seal niivõrd näha ka õnneks... Aga testid, kas sa ostsid siis mulle ka? Palju sul läks, maksan kohe tagasi...”

"Tšekk on kilekotis."

“Aitäh,” võtsin sealt enda pakid välja, nagu soovitud kolm tükki erinevatelt firmadelt. Siis läksin rahakoti järele ja andsin talle õige summa.

Agnes ohkas närviliselt. "Ausalt, ma ei tea, mis meil mõtteis oli, et me nii hooletud olime... kas te olite alati kaitstud?"

“Ei olnud, ma ei tea, ma ei arva üldse, et ma olen, sest enamus ajast siiski olime, kondoomiga. Kaks korda oli mul vist ükskõik, aga ma võtsin seda pilli... vist.”

"Persse..."

“Mis te tegite siis? Palvetasite, et ei rasestuks?”

"Ei, me... ma ei teagi. See ei tulnud kordagi pähe, polnud mingit sellist... hetke, tead küll?"

“Jaa, saan aru... oeh... No sel juhul võid sa kindlasti olla ju... teeme need lihtsalt ära, ma teeks kohe ühe... Üks läheb alla vetsu, teine üles?”

"Ma kardan, sest ma olen ikka päris kindel, et ma olen..."

“Siis saadki kinnitust... aga kas sa tahad ka olla? Või teed abordi?”

"Ma pean Tomiga rääkima... aga sina?"

“Mina... ma... mulle on jäänud mulje, et Dougie tahab... Ma ise ei ole kindel, ma mõtlen tõsiselt, ma kardan, kuidas meedia ja värk reageeriks, arvavad, et ma olin mingi üheöösuhe ja nüüd oleme lapse pärast koos...”

"Sinust arvatakse paremini kui minust... kui tuleb välja, et ma rase olen, siis fännid lasevad mu vist maha. Kumba vetsu sa eelistad?"

“Suva, ma lähen üles. Ma ei usu, et lasevad... teeme selle lihtsalt ära, mis me ikka arutame. Ja ootame all koos tulemust, eks?”

"Jah," noogutas Agnes ärevalt.

Võtsin ühe paki kaasa ja peaaegu jooksin ülemise korruse vetsu. Lugesin õpetust ning tegin selle järgi, siis kiirustasin alla tagasi, Agnes tuli just samal ajal vetsust välja. „Noh, olid väga rasked küsimused?” muigasin.

"Ma saan vist kolme," vastas ta tõsiseks jäädes.

„Issand,” ahhetasin. „Ma saan ühe, ma loodan.”

"Ausalt, me isegi rääkisime sellest Tomiga... kumbki ei taha ju lapsi."

„Abort, praegu pole ju liiga hilja. Või sa oled selle vastu?”

"Pigem ikka vastu, aga kui Tom tahab..."

„Ma olen jumala kindel, et ma ei ole rase, aga kui olen, siis tuleb raudselt abort... kui sa nüüd ei arva, et ma olen paha inimene.”

"Ei arva, see on lihtsalt minu jaoks ebamugav, mul tuleks süümepiinad ka..."

„Mul ilmselt ka, aga ma ei ole mingi lapse jaoks üldse valmis.”

"Mina ka mitte, aga see on ju parem kui mitte kunagi..."

„Ma ei usu seda eriti, et enam kunagi ei ole võimalik...”

"Oh..."

„Oota, kumb sinu oma oli?” vaatasin teste laual.

"Ee... Vasak vist?"