Rikutud reeglid

5 - Kõik on läbi!

DIORA

Ma olin vihane, kuri, karm, tola, saamatu.

Ma ei saa aru. Mul oli minna piinlik kooli ilma telefonita, kõik küsisid, kus see on. Ja veel see, kuidas ma kooli jõudsin.

Caden tõi mu kooli, enda uhiuue maasturiga. Sinna kogunes terve rivi tüdrukuid, ma ei imesta, kui nad Cadenilt autogrammi ja pilti tahtsid. See oli jube.

"Dioraaa! Mis selle ilusa poisi nimi on?" uuris mu üks klassiõde. No kurat! Rahu ka enam ei saa.

Sienna nägi, kui vihane ma seestpoolt olin ning tegeles meie klassiõega ise. Ma ei saa aru, mida nad kõik Cadenis näevad.

Ta on tavaline mees, lihtsalt jõukam kui teised.

Sienna vaatas mind elevil näoga.

"Kas teie vahel on juba midagi juhtunud ka?" uuris naine ja vaatas mind kui lollakas.

"Ei ole! Sienna! Ta on mu lapsehoidja ja 8 aastat vanem. Mida sa loodad."

"No ja siis! Vanemad mehed ongi ilusamad ja voodis paremad, usu mind."

Muidugi, ma peaksin Siennat uskuma. Ise on ta sama süütu nagu mina, ainult, et mina olen suhtes ja tema pole.

Vahepeal ma mõtlen, et kas Isaac ei tahagi mu süütust või ta ootab. See neli kuud on paras aeg. Vahemalt igal pool räägitalse nii. Aga ma ei tea ka..

Mu ema on mulle alati rääkinud seda, mis tema ja isa vahel juhtus. Nad kohtusid peol, said sōpradeks, lollitasid ja ühtäkki teatas mu 18-aastane ema, et ta on rase. Mu isa oli muidugi shokis. Ta oli asja keskkooli lōpetanud ja kavatses minna edasi ōppima ärindust. Sellepärast on mul keelatud kõik peod ja mehed. Vōibolla see on isegi hea.

Ma neelatasin. Ma ei tea miks, aga mulle tegelikult meeldib Cadeniga vaielda. See tundub huvitav ja alati on meil üksteisele midagi öelda. Kuigi inimesena ikkagi ei meeldi ta mulle.

"Hallo! Maa kutsub Diorat?" Sienna vehklis kätega mu ees. Ma võpatasin ja vaatasin meest.

"Jaa-jaa," pomisesin.

"See pidu nüüd, mis ōhtul toimub, eks," põrnitses Sienna mind, "Sa oled ka oodatud."

Kuidas ma veel peole lähen. Mulle on peod kategooriliselt keelatud ja raudselt teab seda fakti ka Caden. Ma oigasin.

"Mis kell see hakkab?" uurisin.

"Oh. Sa ei ole meil pidudel käinud ju. No kella seitsmest hakkavad tavaliselt inimesed kogunema ja iga kell tuleb inimesi juurde. Mõni tuleb alles keskööl. Mōni hommikul. Mōni on platsis juba ammu. See on erinev."

"Okeeei."

Ülejäänud koolipäev me ei teinud midagi väga, millest pikemalt rääkida võiks.

Kuid see, kuidas Caden mulle järgi tuli.. ma tapan ta!

Esiteks, ta tuli enda uhke ja uue autoga, mille ta alles paar nädalat tagasi ostis. Ärge küsige, kust ma seda tean. Nii. Juba see tekitas minus piinlikust, kuigi ma olin harjunud sellega. Mu isa on suur autode fänn ning enamuse rahast investeeris ta autodesse.

Kõndisin rahulikult mehe auto poole, kuid mind haaras käest Isaac. Ma teadsin, et Cadenile ei meeldi see ning ta hakkab minuga õiendama. Jep. Ta tuli autost välja.

"Lase Diorast lahti, ma viin ta ise koju," muigas Caden ja sättis enda kella käe peal. Isaac tundus närvis olevat ning pigistas mu kätt väga tugevalt, mul oli valus.

Caden kandis taaskord viigipükse ja eriti valget triiksärki koos musta lipsuga. Ta nägi üsna hea välja Isaacu kõrval.. ma mõtlen riietuse osa pealt.

"Ja kes sina sitakott oled, et Diorat pead koju vedama?" naeris Isaac. Ma tundsin veel suuremat hirmu ja ohkasin.

"Keegi, keda Diora isa taignarulliga ära ei ajaks," irvitas mees ja pani käed rinnale risti, "Lase Diorast lahti, tal hakkab valus."

"Kust sina tead, millal tal valus on ja ei ole?"

Isaac oli kuri. Caden oli kuri. Mina olin närvis.

Isaac lasi mu käest lahti ning tahtis ilmsegelt selle sama käega Cadenit lüüa, kuid mehe kahekordne jõud haaras poisi käest ning väänates selle koheselt selja taha.

"Said aru, poisike," uuris mees.

Ma olin valmis nutma. Proovisin midagigi teha, kuid ma ei suutnud.

Mehed vahetasid veel paar sõna ning Isaac kadus sekundiga minema. Ta sõitis kooli parklast koheselt minema..

Caden rikkus minu ja Isaacu suhted ära. Oh.

Istusime autosse.

"Idiooot! Mida sa teed? Sa rikud meie suhted ära Isaacuga."

"Sul pole vaja teda, kullake," mees käivitas auto. Vaatasin meest tigedalt ja proovisin talle midagi öelda, kuid suust ei tulnud mitte ühtegi sõna välja.. lootusetu.

Sõit koju kestis vaikuses. Ma ei tahtnud ta ühelegile küsimusele vastata, mis ta proovis mult küsida.

-

Paar tundi hiljem, kell hakkas lähenema kuuele, ma pole ikka veel otsustanud, kas ma lähen sinna peole või ei. Ma ei tea isegi, kuidas ma Cadeni nõusse saaks.

Ma vaatasin kuidas mees kellegagi lobiseb. Liikusin samal ajal trepist alla, kuid mees end ümber keerab ja koheselt kõne lõpetab.

"Ja kuhu siis nüüd, kullake?" uuris mees ja liikus paar sammu lähemale mulle.

"Ma tahaksin poes ära käia.."

"Lähme, mul oleks ka paari asja va-"

"Ma lähen üksi."

"Ei. Unista edasi," põrnitses mind mees veidi.

"Tead ikka, kui nõme sa oled?"

"Kui sa nii arvad," naeris mees ja vaatas oma käekella.

"Kell kaheksa oled tagasi. Selge?"

"Jaa!" ma olin rõõmus.

Ma sain viimaks minema kodust, niimoodi, et mul ei ole mingit järelvalvet.

Ma kõndisin peole. Ma ootasin tegelikult seda pidu väga. Isegi liiga palju. Ometigi, ma saan siin vaid üks tund olla. Kuid keda huvitab?

Sienna embas mind koheselt.

"Tore, et sa tulid."

Ma noogutasin ja võtsin tüdrukult siidri vastu. Ta naeratas mulle ning jättis mu taaskord üksinda.

Ma märkasin Isaacut ja liikusin tema poole, kuid plaan temaga rääkida läks koheselt luhta. Zara suudles meest, minu nina ees. Nad isegi ei saanud aru, et ma siin olen.

Ma tundsin, kuidas mu süda on sees sajaks killuks kukkus ja need tükis koheselt kokku kuivasid. Ma olin kurb. Väga kurb.

Ma liikusin Isaacu poole ja vaatasin kuidas nad Zaraga mu ees amelevad. Ma olin üsna vihane poisi peale ja andsin talle kõrvakiilu.

"Mis sul viga on?" uurisin mehelt. Mu pisarad kukkusid silmist valja ja voolasid mööda põski maha, põrandale.

"Ja mis sul viga on.. ma ei usu, et ta ainult su lapsehoidja on," naeris Isaac, "Me lahme lahku!"

See oli viimased kolm sõna mis mees mulle ütles, ennem kui ta lahkus. Ma tundsin ennast halvasti. See on kõik Cadeni süü, et me lahku läksime, kuid nuud pole enam midagi teha...

—-

Ma loodan, et teile meeldis! ❤️