Rikutud reeglid

8 - Hakkame reegleid rikkuma

DIORA

Mees pani mind maha ja hoidis oma käsi mu õlgadel. Ma olin uimane ning ei saanud poolest jutust aru, mis mees mulle rääkida proovis.

"Mõistad?" raputas mees mind. Ma oigasin ainult.

"Kurat küll!" vandus mees ja vedas mu tuppa. Toas lasi ta mul lausa maha kukkuda.. mitte põrandale vaid diivanile.

Ma saan magama jääd-

Külm vedelik, mis mulle näkku visati pani mind kiljuma. Ma muutsin korraks kainemaks ning vaatasin Cadenile otsa.

"Mis sul viga on?" ma hoidsin enda peast kinni. Mu pea justkui kukuks kohe maha.

"Mis mul viga on? Sa kurat! Miks ma su keset ööd majapeolt purjus olekus leian. Ja veel kahe erineva mehega flirtimast!" mehe karm hääl tungis mu kõrvadesse. Ma vaatasin mehe poole ning ohkasin.

"Ja kus on probeelm? Ma olen piisavalt vana, et juua ja piisavalt vallaline, et kellegagi semmida," pööritasin ma ainult silmi.

"Sa ei mõista! Sa ei ole piisavalt vana. Sa oled liiga noor selle maailma jaoks," mees haaras kummutilt pooleldi täis oleva klaasi ning jõi selle lõpuni. Ta krimpsutas korraks oma nägu ning jätkas oma jutuga.

"Pealgi, sa ei olnud seal peol inimestega, kes su eest valvaksid, kui sinuga midagi tõsist juhtub. Mõistad?"

"Sienna oli seal.. ja Ryan," vaatasin mehele otsa.

"Sienna.." turtsatas mees naerma, "See tüdruk magas põrandal, viina pudel kaisus. Ja Ryan tema kõrval. Ma tõsiselt ei tea, kes need kaks noormeest olid, kellega sa juttu rääkisid."

Ma ei saa siiani aru, kuhu tahab mees enda jutuga jõudma. Ma lihtsalt pööritasin silmi ning toetasin enda selja vastu diivani seljatuge. Mees hoidis enda käsi rinnal risti ning vaatas mind oma mõtliku näoga.

"Me peame reeglid tegema.. muud moodi ei saa me hakkama," pomises mees. Vaatasin teda kui hullu ning hakkasin naerma.

"Reegleid on lihtne rikkuda."

"Mitte minuga," sõnas mees karmilt ning vaatas mulle tõsiselt otsa. Ta tõsine nägu ehmatas mind ära ning mu maeratus mu näost minema nagu vits vette.

Mees lasi endast suure ohke välja ning istus mu kõrvale vabale kohale diivanil.

"Kümme reeglit. Sina mõtled viis ja mina viis. Aega on kümme minutit," ütles mees konkreetselt ning jäi mõttesse.

5 reeglit. Mida mina kui ka Caden jälgima peaks. Emm.. Eh.. Uh.. ma ju ei tea. Ma vaatasin televiisorit oma ees ning mu pea oli sama tühi, kui see teleka must pilt. Ma ei teadnud, mida öelda.

Äkki siis, et Caden ei tohi kedagi siia tuua.. naistest.. meestest? Ma ei tea tema maitse eelistusi. Okei, esimene kirjas.

"Mul on reeglid mõeldud. Rohkem aega ei saa."

Ma ohkasin ja vaatasin mehele otsa.

"1. Ma tulen sulle kooli järgi ja viin su ka sinna. 2. Ei ole ühtegi vastasoo külalist, selle aja jooksul, kui mina siin olen.
3. Kõik peod, klassiõhtud, joomingud, sünnipäevad unusta ära.
4. Ei mingit tunnete avaldamist. Mitte kellegile, ega ka millegile.
5. Õhtul väljas ei käi."

Nõmedad reeglid. Mine perse. Ma ei ole nendega nõus. Minu imegu tala.

"Ja sinu reeglid," lisas mees.

"Sa ei kutsu siia mitte kedagi, mitte mingeid naisi. Ja rohkem ei suutnud ma mõelda," ütlesin ohkega ja vaatasin mehe muhelevat nägu.

"Oleme siis kokkuleppinud, tänasest hakkavad reeglid kehtima ning kui me reeglit rikume, siis on ka selleks piisavalt head karistused," muigas mees ning tõusis püsti.

"Mina ei kavatse su reegleid jälgida," mainisin mehele ning vaatasin teda tõsise näoga. Mees lõi oma käsi kokku, "Soovid sa juba karistust?"

"Sõida seenele, sitapea," nähvasin mehele ning hakkasin oma jalanõusi jalast ära votma.

"Sa oled kõige halvem lapsehoidja," lisasin veel ning viskasin teda oma jalanõuga. Mees püüdis selle kinni ning hakkas naerma.

"Sul on nii väiksed jalad ikka," mees vaatas mu jalatsit, mille ta äsja kinni oli püüdnud.

"Su ego võiks sama väike olla."

"Vähemalt suudan ma ennast hinnata, sellisena nagu ma olen," naeris mees ning tõmbas enda käe läbi oma juuste. Ma vaatasin teda ja tema juukseid.

Mees astus paar sammu mulle lähemale ning kissitas silmi, "Miks sa mind suu ammuli vaatad, kas ma olen tõesti nii kena?"

Ma keerasin pilgu eemale ning tõusin ka viimaks. Ma seisin mehe ette ning vaatasin ta enesekindlat pilku, mis oli suunatud minule.

Meie silmside ning üksteise ees seismise lõpetas telefonikõne, mis tuli Cadeni telefonist. Ta haaras taskust telefoni. Ekraanil oli nimi Sara ning mees vastas sellele koheselt.

"Jah, Sara, jõudsid sa koju?" uuris mees koheselt ning keeras mulle selja, liikus isegi paar sammu minust eemale.

"Ma tulen kohe, jah, kohe," ütles veel mees. Ta lõpetas kõne ning pani enda telefoni tagasi pintsakutasku ning vaatas mulle silma.

"Ma pean ära käima, ära mind ootama jää."

"Kuhu? Ja ega ma ei ootagi sind tagasi," hammustasin alahuult. Kuid enam ühtegi vastust ma ei saanud. Vaatasin aknast, kuidas mees juba minema sõidab.

Äkki on see tema tüdruksõber.. ma ei tea. Tal ei peaks kedagi olema, nagu isa rääkis.. aga seda rääkis isa. Mina ei tea, kas ta valetas või ei.

Ma vaatasin veel mõnda aega akent, kui mulle jääb silma mees, kes mu maja ees peatus. Ta jälgis mind.. ma tundsin seda. Õues oli pime ning raske oli aru saada, kellega on tegu. Mehe riietus oli tume ning see tegi asjaolud veel raskemaks.

Nägin, kuidas mees enda sammud ukse poole vedas ning peagi oli ka uksekella kuulda. Ma liikusin ukse poole ning mõtlesin mitu sekundit, ennem kui ma ukse avasin.

Mulle vaatas otsa võõras mees. Mehe olek oli kergelt purjus ning silmad punased peas nagu mitu päeva magamata. Mees värises kergelt.

"Kes te olete?" küsisin vaikselt ning vaatasin kuidas mees ilma kutsumata sisse astus.

"Caden! Mul on vaja Cadeniga rääkida," ütles mees madalal häälel ning vaatas mulle otsa. Ma jälgisin teda ning toetusin vastu ust.

"Kes te üldse olete.. ning miks te näete välja nagu te oleksite just hullarist välja saanud."

Ometigi, jättes välja ta magamata silmad ja kergelt purjus olek oli mees väga nägus. Ta sarnanes Cadenile. Mehel oli puhhvis juuksed. Tumepruunid. Tal on seljas viigipüksid, koos triiksärgiga.. see tegi asja veel imelikumaks. Ta kannab väga uhkeid riideid.. kuid mehe olekut arvestades välja nagu viimane narkar.

"Mina olen Aron. Kus on Caden?"

Ma ei oska midagi öelda ega ka teha.