Rikutud reeglid

33 - Imelik päev, kas pole?

DIORA

Ma vaatasin Cadenile otsa, pisarad silmas, ma tean, et mu isa on inimene kes sageli kõik ära rikub oma ütlemiste või tegemistega, aga ma ei taha, et minu ja Cadeni romantiliselt ilus sõprussuhe lõppeks.

Isegi kui ma nii tohutult alguses Cadenit vihkasin ja polnud nõus temaga ise sama katuse all elama, siis nüüd on see kõik vastupidi.

Cadeni soojad puudutused mis ajavad mind lausa mehe järgi hulluks.. tema pehmed huuled ja veel mehe jumalik välimus. Ma sulan alati mõtetes kui ma teda näen või ta peale mõtlen.

Caden, kes istus veel mu kõrval, vaatas mind, "Diora, su isa tuleb järgmise nädala alguses koju, natuke varem kui ta pidi tulema."

Ma neelatasin ja vaatasin mehele otsa. Cadeni tugevalt kurb pilk oli suunatud minule, ta oli kurb ning seda oli näha, isegi liiga palju.

"Caden, kas sa lähed siis ära?" küsisin nuuksudes ning vaatasin mehele otsa, Caden võttis ühest mu juuksesalgust kinni ning pani selle mu kõrva taha, mees muigas kergelt ning sulges silmad hetkeks.

Meie vahel kerkis pinev vaikus, ma ei julgenud midagi öelda ning ohkasin suurelt. Mees avas silmad ning vaatas mulle otsa.

"Diora, ma ei jäta sind kunagi, sa tead seda ja ma tean, et sa tead seda," vastas mees.

Mees suudles mu laupa ning tõmbas mind endale lähemale, emmates mind tugevalt ja jättes mu juustesse suudluseid.

Ma olin õnnelik, väga õnnelik. Kuid ma tean, et miski siiski juhtub meie vahel ning see kõik tänu isale.

Ma ei tahtnud sellele mõelda, kuid iga sekund keerles see mu peas nagu diskopall ning tänu sellele olin ülejäänud päeva väga mõtlik.

Viimaks olin ma koju jõudnud ning Caden pidi kiirustama enda firmasse. Ma liikusin oma tuppa ning vaatasin igale poole. Kuidagi kõhe tundus olevat. Nagu see ei oleks minu maja, imelik oli olla.

Halb. Pea käis õrnalt ringi, silmad vajusid juba iseenesest kinni. Ma ei saanud aru mis minuga toimub.

Silme ees kõik virvendas, ma proovisin haarata oma lauast, et ma maha ei kukuks, kuid aina rohkem ja rohkem oli tunne, et minuga pole miski okei.

Jääkülmad käed puudutavad mu põski, ma proovisin silmi avada ja ennast liigutada kuid asjatult. Ma ei suutnud midagi teha.

"Diora, kas sa kuuled mind?" pisikesed patsutused mu põskedele ning viimaks suudsin ma oma silmad avada.

"Sienna?" suudsin ma vaevu öelda, naine vaatas mulle silma, "Diora, sa ehmatasid mind ära.. sa ei vastanud mulle kolm tundi.. kolm.. tundi, ma mõtlesin, et sinuga on tõesti midagi juhtunud."

Ma tõusin natuke istukile ja embasin naist, tema tugevad käed patsutasid õrnalt mu selga. Nii tore on Siennat näha, minu parim sõber, uskumatu.

CADEN

Ma tormasin nagu segane treppidest ülesse, oma kabinetti, sest millegi pärast ei tööta enam liftid. Mida iganes.

Tervitasin igaüht, kes mulle vastu tuli, kuid hetkel oli tõesti liiga kiire, et lihtsalt lobisema jääda.

"Härra Almonte, kas saaksin teiega korra rääkida?" mu õlast haaras Miranda, mu assisdent. Ma pööritasin ebaviisakalt silmi ning peatusin.

"Jah, Miranda," muigasin kergelt, proovides naiselt andestust saada, oma ebaviisakuse tõttu. Naine asetas oma käe mu õlale ning nihkus mulle lähemale.

Ma tundsin ennast imelikult, Miranda pole kunagi varem midagi sellist teinud, kuid ma tean, et ta on väga hea ja tore naine, seega ei lasknud ma ennast sellest häirida.

"Caden, vaata, need viimase kuu aruanded on natuke liiga kõrged, oled sa viimasel ajal rohkem aktsiaid ostnud?" naine hammustas alahuult ning sättis oma juukseid õrnalt, viimaks virutas ta ka paberid mu ette.

"Ma tean, eelmine kuu oli tõesti rohkem väljaminekuid, võrreldes eelmistega," vastasin naisele.

Naine hammustas taaskord alahuult ning haaras mu lipsust, keerates selle tugevalt ümber oma käe. Ma olin segaduses ning ei mõistnud mis toimub.

"Miranda, palun kehtesta ennast."

"Caden, kas sa ei mäleta kui lõbus meil kunagi oli?" naine ahvatsev pilt lausa sõi läbi mu mõistuse, kuid ma ei taha temast midagi.

Miranda ja mina olime tõesti kunagi teemas, kuid me lõpetasime selle juba aastaid tagasi ära, me saime peale seda endiselt väga hästi läbi.

Ma haarasin oma lipsust ning tormasin edasi oma kabinetti, raputasin kergelt veel pead ning proovisin seda ebavajaliku konflikti unustada.

Ma mõtlesin ainult Diorale, tema pruunikad silmad ning kelmikas nägu on täiulik kooslous sellest, mida iga teine mees oma ellu vajab. Ometigi olen just mina nii õnnelik olnud ja Diora endale napsanud.

Kuid siiski.. mis öelda ta isale? Ma ju tegelikult saan Diora isa Adamiga hästi läbi, kuid millegi pärast tema see liialt kaitsmine oma tütre suhtes on natuke liig. Jah, muidugi inimesi peab kaitsma sellise maailma eest, kuigi vahel on liiga palju, liiga palju.

Adam on väga sümpaatiline ja arusaav meesterahvas, kuid sellegi poolest pole ta vahepeal üldse arusaav.

Haarasin oma pastakast ning võtsin enda kõrvalt suure pataka pabereid, millele ma koheselt oma allkirju kirjutama hakkasin. Kui ma nüüd täiesti aus olen, siis ma vahel vihkan seda.

Mida aeg edasi, seda rohkem ja rohkem saan ma aru, et kesköö on juba. Paberimajandus seljataga tõusin ma viimaks oma toolilt püsti ja vaatasin suurest akendest välja. Hämar. Ilus suvine öö. Mõnus.

Haarasin enda pintsakut ning sammusin aeglaselt treppidest alla, oma autoni. Lugustasin veel paar ust ning aeg oli Diora juurde sõita.

Tahest tahtmata, oleksin ma tahtnud väljas olla ja siin seda suvist ilma nautida, kuid väsimus annab soovida.

"Ma olen kodus, Diora," karjusin esikust ja hakkasin oma jalanõusi ära võtma, kui äkitselt kuulen kõvat itsitamist, mis tuleb naise toast.

Liikusin trepist üles ning taipasin, et Diorale on keegi külas, nad lebasid põrandal ja naersid nagu viimased klounid.

"Tere, preilid," lükksin toaust natuke rohkem lahti ning mõlemad nad ehmusid, kui mind märkasin.

"Tsau, Caden.. Aam, see on Sienna, sa vist tead," tõusis Diora koheselt püsti ning tutvutas kohmetult Siennat. Muigasin hetkeks ning raputasin õrnalt pead.

"Oh sind küll."

"Mul on ka aeg minema hakata, kell on juba pool üks," haigutas Sienna ning liikus koheselt trepist alla, Diora veel embas naist kiirelt ning nii oligi juba Sienna kadunud.

Diora vaatas mulle otsa, mina vaatasin teda. Me suudlesime ja kallistasime. Me pikutasime voodile ja vaatasime mõlemad lakke, naine hakkas vaikselt uinuma ning ka minul oli aeg magama heita.

-

Nonii! Pole siin päris mitu kuud postitanud ja sellel ka väga head põhjused, kuid loodan, et teile meeldis.