DIORA
Ma seisin ukse taga ning ootasin, juba viiendat tundi. Mu käed ja riided olid kaetud kuiva verega. Nimelt Cadeni verega. Ma ei tea, kas Caden isegi jääb ellu, selleks on ainult pisike võimalus, et ta elavate kirjast leida.
Caden on teisel operatsioonil ning tema kehast proovitakse kuuli eemaldada. Ma eeldan.
Uks mu seljataga avanes ning mulle vaatas otsa üks arstidest.
"Härra Almonte operatsioon oli edukas ning kuul on ta kehast eemaldatud ja haav korda tehtud. Nüüd on Caden kunstlikuskoomas ning loodame parimat," kõneles üks meesterahvas. Vaatasin teda.
"Kas ma näeksin teda?"
"Kahjuks ei saa me seda võimaldada. Kui ta üles ärkab, siis annab sellest teile koheselt teada."
"Kui kaua tal ärkamisega läheb?"
"Seda ei tea me keegi, minuteid, tunde, päevi, nädalaid, aastaid.. keegi ei tea seda."
Ma avasin koduukse ning päris piinlik oli verisena ja ilma Cadenita tuppa minna. Eriti veel kui mulle kaks venda vastu vaatavad. Paul ja Elliot.
"Mis sinuga juhtus? Kus Caden veel on?" uuris koheselt Pauli murelik hääl.
"Paul ja Elliot.. teie vend on koomas," proovisin pisaraid uuesti ära pühkida, kuid veriste kätega oli seda raske teha.
Mehed mu ees jäid sõnatuks.
"Kõik saab korda.. kuid mis täpsemalt juhtus?" Paul tõmbas mind enda embusesse ning proovis mind rahustada.
"Mul ei ole tuju sellest rääkida. Mina olen kõiges süüdi. Absoluutselt kõiges," ulusin nagu hunt Pauli käte vahel. Elliot jälgis meid ning proovis ka kuidagi abiks olla, kuid see ei tulnud väga hästi välja.
"Kus kõik teised on?" uurisin viimaks ning eemaldusin Pauli käte vahelt, ma tundsin ennast veidi paremini.
"Kõik on omas kodus, meie oleme Pauliga siin. Hakkasime muretsema teie pärast," ütles Elliot. Ma muigasin kergelt.
"Me jääme Elliotiga siia, seniks kuni Caden ärkab ja sa ennast paremini tundma hakkad," teatas Paul uhkelt ning sammus paar sammu elutoa poole, kuid siis peatus, "Muide, mis teeme sul meie vennaga on?" küsisid vennad, nagu kooris.
"Mida ei ole," turtsatasin naerma.
"Ma nägin küll ennem," vastas Paul.
Nojaaah.. me tõesti suudlesime Cadeniga, kuid ma arvan, et see oli vale ning see juhtus liiga vara. Ma ei tea, miks ma seda arvan aga arvan.
Istusime Cadeni vendadega diivanile, mina nende keskel. Ma olin just pesust tulnud ning mul oli seljas Cadeni puhas triiksärk ning lühikesed püksid.
"Kell on kuus hommikul, mis me siis nüüd teeme?" naeris Elliot. Mees haaras ühest klaasist ja jõi viimase lonksu sealt ära.
"Meenutab neid hetki, kui me pidudel käisime," naeris Paul.
"Ma olen korra peol käinud ja seal ma sain ka ainult tund aega olla," teatan uhkusega. Elliot tõmbas oma joogi kurku.
"Korra?" küsis mees igaksjuhuks üle.
"Jah noh.. mu isa ei lubanud ja Caden ka ei lubanud."
"Caden oli ise raju peomees," naeris Elliot ning see pani ka Pauli vaikselt muigama, "Senikaua kui ta selle Saraga kohtus."
"Räägiksite äkki lähemalt?" uurisin.
"Nohhh.. siis kui keskkoolis pidu korraldati, siis meie kõik kolm venda olime alati kohal," alustas Paul.
"Ning iga pidu ei mäletanud meie kolm mitte midagi õhtust, kuid paar asja on mul siiski meeles," lisas Elliot. Me naersime kolmekesi.
"Ma mäletan seda, kui Caden oli nii täis, et hakkas seinaga suudlema.. oh jumal ning siis see, kui ta tänavapostiga seda pulgatantsu harrastas."
Mis pulgatantsu.. hah.
"Mis see pulgatants veel on?" uurisin.
"Noh.. mina ei tea, see kui saa hõõrud vastu seda posti," naeris Paul, "See on postitants," vastas Elliot.
"No vabandust, ma nii vana, et ei tea selliseid asju ega ei harrasta ka," naeris Paul. Elliot muigas vaikselt ning mul oli samuti lõbus.
"Minu pidu oli see, kui minu esimene poiss-sõber mu maha jättis.. vot nii," ütlesin meestele.
"Vot see on alles kurb."
Seda minagi. Tegelikult, mõeldes natuke ajas tagasi siis ma olin õnnelik Isaacuga, kas teile ei tundunud see nii? Ma tundsin ennast temaga väga hästi ning isegi turvaliselt. Kuid Cadeniga tunnen ma midagi muud, rohkemat. Ma ei suuda seda isegi kirjeldada. Ausalt.
Caden on mõnesmõttes imelik mees. Ta on kaval ja müstiline nagu mingi salapärane elukas. Tema uhke ja egoistlik olek on midagi, mida pooltel meestel ja naistel ei ole olemas. Ta on julge mees ning ta julgeb teha asju, mida paljud mehed kardaksid teha ning selle asemel peaksid naised need nende eest ära tegema.
Vaadates Ellioti ja Pauli, kes on välimuselt peaaegu samasugused Cadeniga. Siiski on erinevusi.. nagu silmavärv, juuksevärv, pikkus, vanus.. ja kindlasti veel midagi.
Tundsin, kuidas mu silmad vaikselt kinni vajuvad ning ma ühe venna õlale oma pea toetan.
Ärkasin hommikul linnulaulu peale ning vaatasin enda ümber. Elliot ja Paul magasid ka siin. Me olime nagu sassi läinud lõngakerad.
Elliot oli õrnalt minust kinni võtnud ning Paul oli Ellioti kaissu võtnud.. väga huvitav. Ma naersin õrnalt.
Ma ringutasin ennast ning haigutasin suurelt ennem, kui päriselt püsti tõusin.
Ma sättisin ennast vaikselt kooliks valmis.
-
Paul istus rooli taga ning peagi olimegi koolis. Muidugi.. kõik need pilgud, mis koheselt Pauli autol peatusid.
"Et siis ühesõnaga, sa magasid Ellioti kaisus," naersin mehele.
"Ellioti üks käsi oli ümber sinu ning sina magasid kaisus," muigas Paul.
"No loogiliselt olite teie üksteise küljes kinni nagu armunud," naersin. Paul ainult mühatas ning liikus matemaatika klassi poole.
Paul on tore mees ning kindlasti ka tore isa, poeg, elukaaslane, ...
Ei ega ma nüüd Cadeni venda siin paremaks ei tee vaid, ma lihtsalt tunnen hästi ennast Pauliga. Caden on ka kindlasti väga tore isana, pojana, elukaaslasena...
Mu mõttelõnga hajutas Sienna, kes mu ette tormas ja mind peaaegu pikali sõitis. Naine oli hajevil olekuga ning tema pilgust oli juba näha seda uudishimu, mis teda valdab.
Ta tahab teada, miks ma Pauliga tulin kooli.. eksju? Muidugi ta tahab, me oleme parimad sõbrad ning parimad sõbrad peaksid teineteist usaldama ja kõike rääkima teineteisele, kuid viimasel ajal tunnem ma, et ma ei taha kõike Siennale rääkida.
"Tsaukii!" ütles naine ning embas mind tugevalt, "Mis juhtunud on? Sa oled nii tujust ära ja kurb.. ja ja veel palju sõnu."
"Lihts-"
"Ma tean, vaata seda uudist. See on see ju sinu Caden," naine vehkis oma telefoniga mu ees. Haarasin naiselt telefoni ning mu pilgu haaras juba suur pealkiri kollase ajakirjanduse ajalehel. Neti ajalehel? Mida iganes.
Kuulus firmajuht Caden Almonte on surnud.
Mis kuradi pealkiri, ta ei ole surnud isegi.. ta on koomas.
"Tuline võistlus viis härra Almonte kooma ning arstid ei anna mehele väga palju lootust. Kuid mis täpsemalt Caden Almontega juhtus? Nii palju, kui politseinikud ja meedikud on vihjanud on oli tegu suure tul-"
Aitab!
Mina ei viitsi sellist jampsi lugeda.
أنت تقرأ
Rikutud reeglid
العاطفيةMida sina teeksid, kui su isa kutsuks sulle lapsehoidja, kes on sinust kaheksa aastat vanem ning käitub sinuga nagu oleksite ideaalne paar? !!! Raamat sisaldab roppu sõnakasutust, vägivalda ja täiskasvanutele mõeldud sisu !!!
