21 - John ja pidu

79 12 31
                                    

DIORA

Ma olin vihane, et kollane ajakirjandus sellist jama toodab. Ma kaeban selle ajalehe ükskord kohtusse.

Sienna vaatas mind ning proovis mulle naeratus suule tuua, kuid asjatult.

"Esimeseks, me ei ole koos. Teiseks, ma ei taha rääkida mis juhtus. Kolmandaks on Caden elus," ütlesin naisele, liikusin Siennaga klassijuhataja tundi.

-

Jõudsin Siennaga enda koju. Olin juba unustanud, et täna on meil Johni juures pidu, viimast korda. Kuid kas ma tahan sinna minna? Ma ei tea.

"Nojah siis, John arvas, et see oleks kõige parem," lobiseb Sienna. Vaatasin naist ja kortsutasin kulmu.

"Mis asi?"

"See, et mitte keegi ei tule õhtul vaid lähme Johni juurde kohe pidu panema. Oleks ju lahe ning su see lapsehoidja on ka pooledi surnud niiet sul pole mingit probleemi, et mitte kohale ilmuda."

Vaatasin naist suurte silmadega ning võtsin istet oma elutoa diivanil. Et siis nii.

"Arvad sa nii?" uurisin naiselt ning proovisin seda jahmatavat pilku oma näost eemdalda, kuid see ei tulnud kõige paremini välja.

"Või sul on juba uued lapsehoidjad?" ütles naine irooniliselt. Vaatasin naist ning just sellel hetkel marsil trepist alla Elliot. Kas ta tööl ei peaks olema?

"Tere hommikust, Diora. Paul on tööl veel?" mees sirutas ennast ning proovis ka samal ajal oma triiksärgi nööpe kinni panna.

"Paul on tööl jah ning õhtu on. Nimelt pool viis," muigasin mehele. Elliot ainult mühatas ning jäi Siennat vaatama.

"Oo, oled sõbrantsiku toonud siia jah," mees liikus Sienna poole ning sirutas naisele oma käe.

"Elliot Almonte, meeldiv tutvuda."

"Sienna Fernandez, minu lugupidamine," vastas naine mehele. Elliot kadus kööki ning Sienna jäi mind vaatama.

"Kes see veel on?" küsis naine vaikselt ning nihkus mulle lähemale.

"Elliot, kuulsid ju," vastasin naisele.

"Kes ta sulle on.. või noh, saad aru ju."

Ma sain aru, mida naine mõtleb, "Elliot on Cadeni ja Pauli vend ning mulle ei ole ta otseselt mitte keegi."

"Mis mõttes otseselt?"

"No ongi otseselt."

Hakkasime tüdrukuga naerma.

Miks mul on selline tunne, et Siennale hakkas Elliot meeldima? Muidugi, ta on viisakas ja uhke mees nagu tema vennadki.

Paar tundi hiljem, kui kõik Johni juurde peole läksid ja mind kaasa tiriti olin ma sunnitud peost osa võtma.

Inimeste meeleolu oli nii rõõmus ning lausa lust oli jälgida neid enda ümber. Muusika mängis ning iga inimese jalad lõid muusika rütmis tantsusamme kaasa. Isegi mina tahtsisin. Ma tundsin ennast õnnelikult aga samas ka õnnetult. Miks? Caden.

Mul on halb tunne, mina olen peol ning Caden on koomas. See jätab minust sellise mulje, nagu ma tähistaksin seda.

Äkki tähistangi? Ma ju ei tea.

"Mhmmm, tule nüüd, ma näitan sulle, kuidas juuakse," naine haaras mu käest ning vedas mind laua äärde mis oli kaetud suurte ja uhke söökide ja jookidega.

Naine valas meile mõlemale pitsi täis ning ilma, et ma midagi ütlen neelasin ma selle kõrvetava vedeliku enda kurgust alla.

"Ma olen uhke su üle," naeris Sienna. Muidugi jah, eks ma olen enda üle ka uhke.

Rikutud reeglidWhere stories live. Discover now