24 - Mets ja kurbus

79 12 29
                                    

CADEN

Ma võtsin istet oma toolil ning jälgisin arvuti ekraani. Ma olen tööl ning mul on kohutuvalt igav. Jah mul on igav tööl.

"Härra Almonte siin on teie kange must kohv ilma piima ja suhkruta," mu kabinetti söötis sisse mu firma sekretär. Aurav kohv käes.

"Aitäh, Lilian, sa ei oleks pidanud," tänasin naist, kuna see oli tõesti see, mida mul vaja oli. Kanget musta kohvi, kas pole mitte hea.

Ometigi on kell kaks.. päeval.

"Ei ole tänu väärt, eks ma lihtsalt turgutan sind, et firma kasumis püstiks," naeratas naine laialt ning liikus aeglasel sammul laua juures edasi-tagasi.

"On veel midagi?" uurisin naiselt, vaadates talle otsa, "On küll jah, su eks-naine soovib sinuga rääkida," pomises naine.

Ma ohkasin suurelt, "Kutsu ta sisse."

Toetasin oma selja vastu toolileent ning jälgisin, kuidas uksest sisse tuleb Sara. Ta näeb kohutav välja, juuksed sassis, meik laiali, sukad katki.

"See on siin mingi proov, et mind tagasi saada. Ära isegi tule siia halama," ütlesin naisele kurjalt, Sara pilk oli murelik ning ta võttis istet vabal toolil, teisel pool lauda.

"Caden, palun kuula mind ära.. see kõik, noh, ma tegin vea," ütles naine paaniliselt ning toetas oma küünarnukid lauale.

"Tore, et sa oma veast aru saad, kuid aega on võimatu tagasi kerida, veel vähem tundeid sinu vastu.. ja ega neidki mul ei olnud väga," vastasin naisele.

"Caden.. ma tean, et sa armastad mind," naise anuv pilk oli suunatud minule.

"Kes seda veel ütles? Kas ma ütlesin sulle kordagi kahe aasta jooksul, et ma armastan sind? Ei. Ma tean seda väga hästi."

"Caden, sa ei saa minu vastu nii külm olla, ma ju tean, et sa nautisid minuga koos olemist," naine proovis üle laua ronida, et mind enda poole tõmmata.

"Sara! Lõpeta, sa tead, et uks on seal," viipasin enda pika käega ukse poole. Naine vaatas ust ning siis mind.

"Mina ei lähe kuhugile, ennem, kui ma sind tagasi pole saanud," nähvas Sara ning proovis mind kuidagi enda poole saada.

"Tõsiselt ka lõpeta," vastasin naisele.

"Caden, sa võid igakell minu juurde tagasi tulla, sa tead, ma ootan sind."

"Ei aitäh, pealegi, mul on kiire, ma pean Diorale järgi minema," tõusin toolilt püsti ning vaatasin mehele otsa.

"Mis Diorale, mina olen sinul," turtsatas naine naerma.

"Ei Sara, me ei ole enam koos ning ma ei taha sind näha, Uks on seal!" mu kannatus sai otsa ning viimase lause karjusin oma suust välja.

"Ise tead," nähvas naine ning haaras mu lipsust tõmmates mind vastu ennast.

"Sara!" vihatusin ning vaatasin naisele otsa.

Naine tegi kõike nii äkitselt ning ta suudles mind.. proovis..

Ma astusin paar sammu eemale ning nägin ukse najal seismas Diorat. Ta nägi kõike seda? See veel puudus. Kurat.

Rikutud reeglidWhere stories live. Discover now