Rikutud reeglid

14 - Ares

DIORA

Ma magasin.. selle hetkeni kuni minu või Cadeni telefon helisema hakkas. Proovisin silmi lahti teha, kuid koheselt vaatas mulle otsa kuum ja ere päike mis mu silmad koheselt kinni tagasi surus.

Kuulsin, kuidas Caden juba kellegagi räägib ning ma ei pidanud enam vajalikuks, et oma silmi lahti teha.

"Jaja, ma olen kodus," pomises mees telefoni.

"Kell seitse? Mulle sobib jah," ütles ta veel ennem, kui lõpetas kõne. Ma heitsin pilgu mehe telefonile, mis oli ummistatud erinevate kirjadega. Samuti suutsin ma vaadata ka kella, see näitas pool viis. Oh.

"Kes see oli?" küsisin mehelt. Ta vaatas mind korraks ega ei vastanud midagi. Selle asemel, et mulle öelda, kellega on tegu hakkas mees ennast riidesse panema.. Oh.

Mees pani enda triiksärgi nööpe kinni, jättes esimesed kaks nööpi lahti. Caden haaras mu öökapilt enda lipsu ja telefoni ning kõndis enesekindlalt minema.

Miks ta minuga ei rääkinud? Tegin ma talle midagi läbi une.. midagi millest mina ei tea?

"Pane ennast seitsmeks valmis," suutis mees vaid öelda, ennem kui üle ukseläve astus. Vaatasin veel teda veidi, kuidas ta enda tuppa suundub ning ukse pauguga kinni virutab.

Huvitav käitumine sellise mehe poolt.

Nojah. Kas ma peaksin ennast ilusti riide panema või samamoodi käituma nagu mees oma lapsikut käitumist etendas mulle hetkel?

Ma ei tea. Kuigi kleiti tahaks küll kanda.

Ma proovisin püsti tõusta ning oma ühe jala peal toas ringi seigelda. See tuli mull küll välja aga raskelt.

Olin endale kleidi selga saanud ning mu tuppa liikus Caden. Mees nägi viisakas välja ning vägagi kutsuva olekuga.

"Kuhu me lähme üldse?" hoidsin mehe õlgadest kinni, et ma saaksin paremini enda ühe jala peal tasakaalu säilitada.

"Firma peole. Mu firma sai kuue aastaseks," ütles mees suure naeratusega ning võttis mu taaskord sülle nagu oleksime äsja abiellunud.

Ma ei tea, kaua see mees mind igale poole niimoodi viitsib vedada ning üldse, kunas ma ise saan jälle kõndida?

Mees haaras esikust mulle ühed kingad kaasa ning liikus koheselt autosse. Vaatasin meest terve see aeg.

Ta oli ilus. Kuradima ilus. Ta on nii tugev ja.. ja seksikas, ütleks isegi, et liigagi kuum.

Ma ei suuda isegi praegu seda uskuda, mida ma oma pisikeses peas sellest mehest mõtlen, kuid see oli just see, millest ma mõtlesin.

Mees istus rooli ning käivitas auto, ta viskas mulle paar kavalamat pilku ning hakkas seejärel sõitma.

"Saad sa ise ka kõndida? Ma mõtlen, et kui ma sind ainult süles edasi ja tagasi viiksin siis see tunduks.. kahtlane," ütles mees, ta proovis mind vaadata, kuid liiklus nõudis ta tähelepanu rohkem, kui mina.

"Ma usun küll, ma oskan parema jala peal väga hästi seista," vastasin mehele.

Mees noogutas arusaadavalt ning parkis oma auto selle sama ja suure maja ette, kuhu ükskordki.

Mees ohkas suurelt ning haaras võtmed meie keskelt, "Ma võtan su sülle, siin sa ei jõuks ise kõnnitud oma ühe jalaga."

Mees liikus minu juurde ning võttis mu sülle nagu eelmine kordki. Saime tänaval olevatelt inimestelt väga palju pilke. Kuid see ei häirinud mind, mulle meeldis ta süles olla.

Paar korrust üleval pool olles olime me viimaks peopaigal? Ma ei tea, me olime suures ruumis, kus olid laed värvilised tuled ning igalpool õhupallid, kuid kedagi ei ole..?

"Üllatus!" kargasid kõik inimesed kusagilt välja, see pani mind kiljuma. Caden hakkas ainult naerma.

"Härra Almonte, siin te oletegi," mehe kõrvale ilmus vanem mees, pokaal käes ja naeratus näol.

"Tervist sullegi Fernandez," tervitas Caden seda meest. Ma saatsin endapoolse naeratuse mehele. OOTA.. see on Sienna isa.. püha jumal.

Caden pani mu viimaks maha ning ma liikusin edasi hüpates, ühe jala peal. Jube väsitav.

Liikusin laua juurde, see oli väga pikk laud ning see suur ja pikk laud oli täis erinevaid sööke. Alustades jogurtitest kuni suure praeni välja.. mis asjast on jogurtid üldse firma pidudel?

Sama aegselt kõlas ka vaikne muusika, selline rahulik muusika, mulle meeldis see väga. Mu kõrvale ilmus üks naine. Ta oli väga õnneliku olekuga, nagu oleks ta laksu all. Jälgisin teda paar minutit ennem, kui ta mind märkas.

"Tervist!" ütles naine mulle väga viisakalt ning hammustas enda tikuvõileiba. Vaatasin teda paar sekundit ning tervitasin teda samuti.

"Aga tead, ma pean minema," ning niimoodi oligi naine kadunud järgmine inimese juurde. See oli imelik, kuid ma ei teinud sellest välja.

"See on Anett, kui ta segab sind võid mulle öelda," ütles mees.. mitte Caden. Keerasin ennast veidi ning mulle vaatas otsa võõras mees.

"Oleme me kohtunud?" uurisin mehelt ning sõin rahulikult enda jogurtit. Ma olin vist ainuke, kes siin jogurtit sõi.

"Ma ei oska isegi öelda. Ma tean, et ma olen sinu isaga kohtunud aga sinuga vist ei olegi," ütles mees muiates. Ma noogutasin aeglaselt.

"Ahso," suutsin vaid öelda.

"Kas te muidu oskate öelda kus see vets teil siin on?" uurisin mehelt. Ta noogutas ning vaatas mind.

"Tule minuga kaasa."

Hüppasin oma parema jalaga mehele järgi. Olime liftiga kaks korrust ülesse läinud ning sealt pika koridori lõpust paistiski vets.

See teekond sinna vetsu oli väsitav, ütleks isegi, et kurnav.

Ma käisin vetsus ära ning see mees ootas mind.

"Me võime tagasi minna," ütlesin viimaks ning vaatasin mehe imelikku pilku. Mees nägi kuri välja ja ma isegi ei tea miks.

"Kohe lähme jah, käime mu kabinetis ka ära," liikus mees ühe ukse juurde mille ta võtmega avas. Liikusin mehe järel ta kabinetti. See oli väga suur ja avar ruum nagu Cadeni kabinetki.

"Mis teie nimi üldse on?" küsisin viimaks.

"Sa võid mind sinatada ja minu nimi on Ares," ütles mees ning liikus oma kabinetis ringi. Ta vist otsis midagi.

Ma avasin ukse ning justkui piilusin selle ukse vahelt välja. Ma poleks pidanud.

Ma nägin eemal, kuidas Caden siia poole kõnnib. Võtmekimp käes. Ma sulgesin koheselt ukse ning Ares vaatas mind veidi kahlaselt.

"Diora, sa oled siin?" koptas Caden uksele. Ma vastasin talle jaatavalt ning mees avas ukse.

"Mis te teete siin?" uuris Caden. Ma toetasin enda kehaga vastu Cadeni rinda ning vaatasin Arest kes meid vaatas.

"Näitasin Diorale kus vets asub ning tulin paari asja siia võtma kabinetist. Mis sa ise teed?"

"Vaatasin, kus Diora on," ütles Caden ning võttis mu sülle. Ta liikus minuga minu kabinetti ning mees pani mind tema laua peale istuma.

"Mida me siin teeme?" uurisin mehelt. Mees liikus kabinetis natuke ringi ennem kui mulle vastas.