Rikutud reeglid

18 - Aron ja keemia

DIORA

"Kuhu minek?" uuris mees. Ta oli mulle mu tuppa järgi tulnud ning vaatas mind.

"Ma pean Ryaniga kokku saama, ma unustasin enda kooli garderoobi kapi võtme tema kätte," mõtlesin midagi käigu pealt välja. Ma ei tea kas see oli piisavalt hea vale.

"Okeei? Ja sa parem ole poole tunni pärast tagasi," ütles mees kahtlevalt. Ma noogutasin ning jooksin mehest mööda.

Ma pidin jala jõudma raudteejaama kolmekümne minutiga.. ometigi kas see on võimalik?

Oli võimalik.. lihtsalt paari lisaminutiga.

"Mulle ei meeldi kui naised hilinevad. See ei ole endast lugupidav naine," rääkis mehine hääl kusagil.. jah kusagil, ma ei näinud kedagi ning ei osanud isegi kuhugile vaadata.

"Kes sa oled ja mida sa tahad? Mul ei ole aega," nähvasin sellele inimesele vastu. Nägin kuidas mu ette ilmub pikk meesterahvas.

Aron.. see on Aron. Oi jumal.

"Mäletad, kui ma sul külas käisin?" irvitas mees. Vaatasin teda põrnitseva pilguga ja proovisin aru saada, mida fakki ta praegu lubab endale.

"See on siin mingi sinu ja Cadeni lõks?" vaatasin meest nagu lolli. Aron ärritus veidi.

"Cadeni!? Mina ei tee selle mehega mitte ühtegi asja koos.. juba ammu. Kuradi meelakkuja selline. Ta on kõik endale saanud mida ta on tahtnud!"

"Mida sa selle all mõtled?" uurisin vihaselt mehelt, viha aina kasvas mehe silmis.

"Ta võttis mult Sara ja t-"

"Caden rääkis, et sina olid see, kes meelitas Sara halvale teele."

Mees surus oma silmad hetkeks kinni ning avas nees koheselt.

"Kurat! Ei ole! Sara oli ennem Cadenit minuga koos senikaua kuniks su kuradi isa tuli ning Cadenile koostööd pakkus.. sellest arenes äripartnelnus ning Caden sai kõvasti kasumit juurde. Ta sai rikkaks.. rikkamaks kui mina. Mehel jäi palju vaba raha isegi mitu miljonit. Mina oma paari tuhandega ei suutnud enam Sarale muljet avdalda.. sinna see naine kaduski. Aga ta tuli tagasi.. kuna Caden pidi sitt mees olema. Cadenile on terve see aeg keegi teine meeldinud, mina ei tea kes. Aga Caden võttis minult Sara.. miks mina ei mehelt sind ära võtta?" irvitas mees. Kissitasin silmi mehe suunas.

"Mõnel on väga elav fantaasia.. aga mul on kiire, ma pean minema," astusin paar sammu mehest eemale.

"Ega jah, su kolmkümmend minutit on ammu läbi," vaatas mees kella, "Kuid koju sa ei lähe."

"Kuhu ma sul siis lähen, sinu juurde või?" naersin irooniliselt, kuid mehe tõsine nägu suutis mu naermise ära lõpetada.

"Tuled jah, ma röövin su Cadenilt ära."

"Meie vahel isegi ei ole midagi, ma vihkan Cadenit, kuna ta on ilge tropp," ültesin mehele.

"Ohh millised valed, et pääseda tagasi selle perverdist ohmooni juurde. Oi kuidas ma armastan seda," muigas mees ning liikus mulle paar sammu lähemale.

Mees haaras mu äkitselt endale sülle ning pani mulle mingi lapi suu ette. No kurat!

"Ära rabele kallis, kohe oleme kodus," ütles mees. No kurattt! Mida see mees lubab endale?

Mees pani mind maha ning jälgis mind.

"Homme sa ei lähe kooli ja sa oled siin, ära karda mind, ma hakkan sulle meeldima," pomises mees.

Homme ei lähe ma kooli? Mul on homme keemia arvustus. Mina lähen kooli!

"Mul on homme keemia arvustus! Kui ma sinna ei ilmu või ära ei tee siis ma ei lõpeta gümnaasiumit!" ütlesin kurjemalt.

"Teed oma keemia ära ning tuled tagasi.. sa kuulad minu sõna ning ei räägi minust kellegile, muidu sa võid enda elukesele head aega öelda," ütles mees vastu ning liikus mulle paar sammu lähemale.

"Kuradi tropp nagu Cadengi!" ütlesin mehele ning mu telefon hakkas helisema.

"No vot! Su tropikene helistabki!" haaras mees mu telefoni, "Mõtled kohe mingi vale välja miks sind kodus ei ole."

Ma pööritasin silmi ning mees vajutas rohelist nuppu.

"No, kullake, kus sa oled? Sa pidid pea tund aega tagasi kodus olema," küsis mees.

"Caden.. see, et ma kuk- lendasin maha ning ma olen Ryani juures.. ma ei saa koju tulla."

"No ma tulen siis sulle järgi."

"Eieiei! Unista ed-"

Mees vajutas punast nuppu ning kõne katkes.

"Tubli tüdruk, avaldad juba muljet," naeris Aron. Vaatasin meest jäleda pilguga.

"Sa oled rõve Aron," ütlesin mehele ning vaatasin kuidas mees mind muigega vaatab.

"Tead, varsti arvad sa minust teisti. Lähme nüüd keemiat õppima. Ehk juhtub meiegi vahel mingi keemia."

"Ei iial!" ütlesin koheselt mehele tema öeldu kohta. Mees ainult irvitas ning vedas mind.. magamistuppa? See ruum oli väga suur ning avar. Väga ilus sisekujundus, kui rõve elanik.. ehk Aron.

"Räägi, mille kohta sul see arvestus tuleb. Ma oskan keemiat väga hästi, nagu ma eelnevalt mainisin," muutus mees tõsisemaks. Ma võtsin istet toolil ning vaatasin kuidas mees mulle vastu istub.

"Ma ei tea.. mingid happed, oksiidid ja alused. Ma isegi ei tea, kas ma ütlesin seda õieti. Ma ei saa sellest aru. Mul pole isegi mõtet homme teha seda, kui ma midagi ei oska," ma muutusin tõsisemaks ning ei suutnud enam ennast nii hästi kontrollida.

"Rahune, kallis, ma õpetan sulle kõik selgeks."

Caden kutsub mind kullakeseks ning Aron kalliseks. Ma ei tea enam.. no milleks? Ja kuidas Ryan mind kutsuma veel hakkab?

Vähemalt on Ryan neist kolmest kõige parem. Üks on tropp, teine psühhopaat ja kolmas lihtsalt mu klassivend. Ma ei usu, et meist midagi tõsisemat tuleb.

"Aron, ma saan ise ka, lihtsalt lase mul koju minna," ütlesin mehele.

"Diora, ma ei saa. Caden teeb sulle ainult haiget, mõistad?"

"Ta isegi ei ole mulle kunagi haiget teinud, meie vahel ei ole mitte midagi," vastasin mehele ning ohkasin suurelt.

"Ja ma arvan, et ilmselgelt ei saa ka olema. Kas Caden on üldse sulle rääkinud millised suhted tal naistega on? Kas ta on sulle rääkinud, miks Sara tema juurest lahkus?" mees pani oma käed lauale ning liikus oma peaga mulle lähemale.

"Ei, mul isegi ei läheks seda informatsiooni vaja!" liikusin enda peaga mehest eemale ning jälgisin teda.

"Caden on lits mees! Mõistad! Täielik lits! Palju naisi on ta purjuspäi läbi keppinud? Tuhandeid? Kuradima hoor! Sara arvas kunagi samuti, et Caden on pereinimene ning ta on lojaalne, kuid sõrmus sõrmes ei tee sind veel lojaalsemaks," ütles mees kurjemalt.

"Ütle ausalt, sa oled kade," mehe pilk oli suunatud minule ning see oli üsna kuri.

"Mina ja kade! Jah muidugi ma olen, Caden ei vääri seda elu, mida ta elab. Ma tapan ta ükskord!"

"Aron, jäta. See ei ole mingi lähendus! Ma olen nõus sulle alluma sellepärast, et sa maha rahuneksid aga ma ei jäta seda niimoodi! Mõistad?" karjusin mehele ning tõusin toolilt püsti.

"Diora, ma tahan sind."