7 - Isaac'u solvangud

83 11 14
                                    

DIORA

Ma raputasin enda pead eitavalt ja keerasin pilgu eemale, et meie silmside katestada.

"Kas sa tahaksid minuga teatrisse tulla, homme..." ohkas mees, "Mu eks-naine tahtsis väga sinna minna ning ma ostsin meile piletid, kui järgmine päev avastasin Sara enda töökaaslase, hea sõbra kaisust.. või mis kaisust, vahekorrast."

Ma vaatasin meest. Ta näost käis sada emotsiooni korraga läbi. Korraks ta naeratas ning järgmine hetk tahtis ta justkui nutma hakata. Ju talle meenusid mingid mälestused.

Kuna ma ei ole eriti teatrite fänn, siis ma tahtsin keelduda, kuid mul niikuinii pole mitte midagi teha, seega ma nõustusin.

"Okei ma tulen, kuid ei mingit flirtimist minu ega ka teiste naiste või meestega, keda sa näed. Ei mingit hellitamist, said sa aru? Ja ei mingit paari mängimist, või muidu sa kahetsed seda, sitakott."

"Aga reeglid on rikkumiseks!" naeris mees ja liikus paar sammu tagasi. Ta avas valge kummuti sahtli ja võttis sealt paar paberit välja. Luges neid hetke ja keeras mind taaskord enda poole.

"Sa ikka tead, et sa meenutad enda iseloomust oma ema," naeris mees ja laotas paar paberit mu ette lauale. Seal olid pildid, kus mu ema poseeris isa või Cadeniga.

"Siin pildil oled sa 13, ma sain siis su isaga tuttavaks. Su ema ja isa nääklesid samamoodi nagu sina minuga," naeris mees ja korjas pildid kokku.

Ma naeratasin omaette. Ma olen oma ema kaotuse läbi elanud. Ta tappis ennast ise ära. Ma isegi ei tea miks, kuid tema ja isa vahel juhtus midagi ning mu isa pole siiani nõus seda mulle rääkima, ta arvab, et ma olen veel liiga noor, et selliseid asju teada.

"Ja mis me siis nüüd teeme?" uuris mees. Ta muigas mulle ja ootas kannatamatult mu vastust.

"Ma päriselt ka ei tea," vastasin mehele.

Ta naeratas mulle oma lohaka naeratusega ja võttis oma toolil istet. Vaatasin hetkeks mehe poole.

"Caden, mul on homme kool, kas me läheks koju? Ma tahaksin magama minna."

Ometigi oli kell alles kümme. Ma ei olnud väsinud, ma tahtsin lihtsalt üksinda olla ja omi mõtteid mõelda.

"Jah, muidugi," nentis mees ja haaras paar lehte laualt kaasa.

Ma liikusin juba ees minema, seega sain ma pilgu visata nii mõnelegi pildile ja esemele, mis selles lais koridoris olid.

Asja tegi huvitavaks see, et ühes kabinetis tuli põles, kuid Caden ütles mulle, et kedagi ei ole tööl. See tundus olevat imelik.

Ma asetasin oma käe ukselingile ja vajutasin selle alla, ma tean, ma poleks pidanud.

"Mida sa teed?" uuris mees, kes enda kabineti lukku pani. Ma vaatasin teda.

"Ma mõtlesin, et ma kustutan tuled ära, kellegil on põlema jäänud," muigasin mehele ja lükkasin ukse natuke lahti.

Mees liikus kiirel sammul minu juurde ja tõmbas mu kätt. Ma lendasin vastu teist seina. Vaatasin mehe kurja nägu.

"Mis juhtus?" vaatasin meest.

"Ära sisene siia, siin on midagi mida sul pole vaja näha," sisistas mees.

Ma tõusin püsti ja kõndisin pooleldi jooksusammuga minema.

Ma kadusin mehe silmapiirilt ja jooksin ise koju. Kuid ennem kui ma koju hakksin liikuma helistas mulle Sienna.

"Diora! Aita mind, k-kus sa oled?"

Ma ei saanudki aru, kas Sienna naeris või nuttis. Ta oli ikka veel seal peol, seda ma tean.

"Mis juhtus?" uurisin naiselt, kuid kõne katkes.

Mulle ei meeldi eriti joosta, kuid sellegi poolest tormasin ma sinna peole. Seal oli Isaac, keda ma taaskord näen.

Maja juurde jõudis kõndis mulle värisedes vastu Sienna.

"Siin sa oledki, sa tulid peole tagasi."

Tüdruk käitus justkui niimoodi, nagu ta ei oleks mult just abi palunud. Ma vaatasin teda segaduses oleva pilguga.

"Tule nüüd," naine hakkas mind majja tirima. Kuid minu naeruliku näo peatas Isaac. Ta tuli minu ja Sienna juurde. Paar inimest olid veel siin.

"Kas sa tead, mitu korda parem on Zara?" irvitas Isaac. Ta oli purjus. Ma krimpsutasin oma nägu ja vaatasin maha.

"Kuhu sa oma lapsehoidjast mehe jätsid?" lisas veel mees.

"Lõpeta selline alandamine. Ja kas sa oled kade, et sul lapsehoidjat pole."

Ryan vaatas mulle otsa ja naeratas mulle kergelt. Ma tänasin teda enda naeratusega.

"Mis sa poed nüüd mu parima sõbra püksi? Sulle ei aitagi ühest mehest?" naeris Isaac ja vaatas mind.

"Lõpeta!" nähvasin mehele ja vaatasin talle otse silma. Tal on sinised silmad, kuid hetkel need tundusid punased. Ma ei saa temast aru.

"Ilge lits oled ikka! Tead sa seda! Kao bordelli pärast gümnaasiumi lõpetamist, mitte kuhugile ülikooli, sest ilmselgelt ei ole see sulle sobilik koht," irvitas Isaac.

Ma vaatasin teda segaduses oleva näoga. Ma ei suutnud kunagi uskuda, et ta mulle midagi sellist ütleb. Ma enesehinnag langes tänu sellele lausele mitu astet alla poole. Ma muutsin kurvaks.

"Ja sina proovi kõigepealt gümnaasium üldse lõpetada, kui sa üldse seda oskad," kähvasin mehele. Ta irvitas nagu ikka.

"Mis sulle nalja nii palju pakub?"

Ma ei suutnud ennast enam tagasi hoida ja ma haarasin igast joogist mis oli mulle kõige lähem. See maitses küll alguses rõvedalt, kuid siiski.. ma ei suutnud enam lõpetada.

Ma olin Ryaniga. Ma rääkisin temaga maad ja ilmad kokku.

"Kas sul on tõesti su lapsehoidjaga midagi," uuris mees.

"Phhh, ei, nalja teed? Ta on mu isa äripartner," naersin. Mees naeratas mulle õrnalt.

"Diora, kas sa tahaksid minna minuga üles, ühte tuppa?" mehe pilk on nii veenev ei ma ei suutnud ei öelda.

Ma ei teadnud, et ta mulle midagi teha võib. Ma olin sellel hetkel täiesti täis ning ma ei saanud isegi aru, et ta mind sülle võttis. Ma olin tagurpidi, üle kellegi õla visatud.

Aga me olime õues.

"Ryan, miks me õue tulime?" naersin.

Kuid vastust ei tulnud, ju ma siis ootan. Mees või naine, kelle õla peal ma olin kõndis. Ma ei tea kuhu, kuid kõva muusika ja inimeste rääkimine jäi iga sammuga aina vaiksemaks.

"Ryan, kuhu sa lähed minuga," uurisin.

"Ma ei ole Ryan, kullake."

Kas see on Caden? Ma ei tea...

——

Ma loodan, et teile meeldis! ❤️

Rikutud reeglidWhere stories live. Discover now