Rikutud reeglid

26 - Illusioon

DIORA

Ma vaatasin mehele kurjat otsa, saades aru, mis tal viga on. Miks ta mind peolt ära võttis. Mul oli nii lõbus koos Romaniga.. isegi liiga lõbus.

Autoraadiost käis vaikselt muusika, see oli paganama hea.. üheksakümnendad, kui ma ei eksi. Ma armastan neid laule.

Ma liigutasin oma käega ühe nupu poole, et muusikat kõvemaks panna.

Mees vaatas mulle otsa ning naeratas endamisi. Sellel naerul oli justkui mingi tagamõte.

"Searching for a destiny that's mine," ma lausin nagu segane, see oli minu lemmik laul.

"There's another place, another time," vastas Caden mulle.. ta teab ka seda laulu? Mees pani selle lausega täpselt täppi.

"Touching many hearts along the way, yeah
Hoping that I'll never have to say," lausin mehega koos nagu oleksime me duo. Mehel oli väga hea hääl laumiseks. Selline madal ja mahlane. Ma isegi ei oska enam öelda. Sõnad lähevad sassi.

"It's just an illusion," ütlesin viimaks ning vaatasin mehele otsa. Ma liigutasin oma käsi ning nautisin igat hetke, sellest laulust.

"Kas sa tead, mis illusioon üldse on?" mees pani laulu natuke vaiksemaks ning vaatas mind.

"Ei, miks ma peaks teadma?" vastasin mehele naerdes. Tegelikult ma teadsin, kuid ma olin liiga õnnelik, et millegile mõelda.

"Illusioon on alusetu lootus või siis täitumatu unistus. Mõistad?" mees peatas auto ning vaatas minu poole, "Armastus on kõige suurem illusioon," lisas mees.

"Arvad sa nii?" vaatasin mehele otsa ning lõpetasin enda üleliigne kätega vehkimise muusika taktis ära.

Mees vaatas mulle otsa. Ta justkui vaatas mulle otse silma sisse. Ma ei saanud aru, mis minuga toimus. Ma tundsin imelikku tunnet enda kõhus, ma tundsin kuidas mööda söögitoru mu sisikond välja tahab tulla.

Ma keerasin kiirelt ennast ukse poole ja avasin ukse, et mitte Cadeni autot täis oksendada.

"Tahad sa vett?" uuris Caden ning vaatas mulle otsa. Ma haarasin kusagilt paberit, et enda pisarad ära pühkida. Ma nutan alati, kui ma oksendan. Olen ma imelik? Ma ei tea, eks ikka natuke.

"Tsau Caden," lehvitasin mehele piinlikult ning naersin endamisi. Mees muigas ainult ning ulatas mulle veepudeli, millest oli pool ära joodud.

Ma jõin natuke vett ning toetasin oma selja vastu autoistet.

"Caden, kuidas sa teadsid, et ma oksendama hakkan.. sa peatasid auto j-"

Mees asetas oma nimetissõrme mu huultele ning liikus oma mehega minu poole.

"See on illusioon," naeris mees vaikselt ning eemaldas oma sõrme, et mind suudelda.

Kellele meeldiks suudelda äsja oksendanud inimest?

"Kas sinu suudlused on ka illusioonid?" vaatasin mehele otsa, "Kunagi ei tea."

Mees naeris ning vaatas mind.

Me jõudsime viimaks koju ning Caden aitas mind tuppa. Ma olin nii väsinud, et ma ei tahtnud autost alguses ära tulla, kuid ma teadsin, et mul on voodis parem magada.