Lootusetus

6. "Vaata parem, et sa temasse ei armu."

"Kaua te juba käite?"küsis Emmett, kui proov juba läbi oli ja me üleval niisama olime.

"Kes?"

"Sina ja Nathan."vastas poiss.

"Me ei käi. Miks sa seda arvasid?"küsisin ma naerdes.

"Lihtsalt."vastas ta.

"Me ei käi, päriselt."

"Ahso. Vabandust."

"Sellest pole midagi."naersin ma.

"Oled sa terve suvi siin?"küsis Emmett.

"Jah, ma usun, et saab põnev olema."

"Hope, kas hakkame minema?"küsis Rick, segades meie vestlust.

"Kui sa arvad nii."vastasin.

***

Jalutasime Rickiga mööda parki, vaikus meie vahel.

"Rick, miks sa ei räägi, mis Adamiga on?"

"Ta on ohtlik."

"Ma saan aru sellest, kuid... Mul on vaja teada."

"Ma ei taha sellest rääkida."

"Kas te rääkisite mu vennast?"

Vaatasin hääle poole, mis seda lausus. Pargipingil istus tüdruk ja ta suitsetas. Võisin öelda, et ta oli 17, mitte vanem. Tal olid mustad juuksed ja rohelised silmad. Tal olid jalas katkises teksad ja väga lohvakas pluus, mis talle üllatavlt hästi sobis. Jalas olid tal veel mustad tanksaapad.

"Sophia."ütles Rick.

"Mina jah. Miks te mu vennast taga räägite? Ja kes sina oled?"

Ta tõmbas suitsust viimase mahvi ja viskas selle siis maha. Ta astus sellele peale ja tuli mu näo lähedale. Millegi pärast tundus ta mulle sõjakas.

"Hope. Hope olen. Kas sa oled Adami õde?"

"Jah. Miks te mu vennast rääkisite?"

"Sest... Me kohtusime ja Rick käskis mul temast eemale hoida. Tahtsin põhjust teada."neelatasin. See tüdruk tegi mind närviliseks.

"Ahso. Ja kas Rick ütles sulle põhjuse?"

Raputasin pead. "Kas Adam on ohtlik?"

"Nuputa see välja."lausus tüdruk silma pilgutades ja kõndis minema.

"Mis see oli?"

"Ta ongi siuke. Ta on Adami täpne koopia."

"Tunned teda?"

"Kes teda ei tunneks."turtsatas Rick.

Kõndisime taaskord vaikuses. Mida mõtles Rick selle all, et Sophia on Adami täpne koopia? Kas samuti ohtlik?

"Millest sa nüüd mõtled?"uuris Rick. "Ega ometi Adamist? Vaata parem, et sa temasse ei armu."

"Ma ei armugi."

"Adam pole kunagi kedagi armastanud."

"Kust sina tead? Sinu ju ei näe tema sisse."

"See on ilma selletagi selge, et talle ei lähe keegi korda. Kas tead? Ta ei ilmunud isegi oma ema matustele!"

"Võib-olla oli see tema jaoks raske!" hüüatasin. Millegi pärast ei kannatanud ma seda välja, kui  halvasti nad temast rääkisid.

Ehkki ma ei teadnud kogu tõde, ei suutnud ma välja kannatada, kuidas nad temast rääkisid. Ma ei uskunud, et ta on nii kohutav.

"Ärme räägi temast enam. Meil on teemasid, millest rääkida."

"Kui sa nii soovid."ma tõesti ei tahtnud Ricki pahandada, seega viisin jutu mujale.