Lootusetus

28. "Me oleme sõbrad."

Ootasin järgmisel päeval Adami ukse taga. Mul oli käes kook, coca-cola ja suur krõpsupakk.

Hakkasin uuesti kella laskma, kui järsku avas mulle ukse vanem naine. Ta oli üsna Adami sarnane nii et ma järeldasin, et see oli tema tädi.

"Tere. Ma olen Hope."

"Tule edasi."ütles ta lahkelt.

"Kas Adam on kodus?"

"Jah, ta on oma toas. Võid sinna minna."

"Ma tõin kooki ka."

"Oh, poleks vaja olnud."ta võttis mult siiski koogi ja pani kapi peale.

"Ma lähen ta tuppa."

Koputasin poisi uksele, kuid kedagi avama ei tulnud. Seega astusin tuppa. Adam lamas voodil, tal olid kõrvaklapid peas ja silmad kinni. Panik vaikselt krõpsupaki ja coca-cola lauale ja viskasin ennast tema kõrvle voodile pikali.

"Oh, hei! Sa tulidki."

Kohe, kui ta oli kõrvaklapid peast võtnud ja muusika kinni pannud, ta suudles mind. See polnud küll meie esimene suudlus, kuid iga suudlusega tulid meelde esimese suudluse tunded ja need süvenesid aina rohkem ja rohkem.

"Hope, ma armastan sind. Väga, väga, väga palju."sosistas ta.

Naeratasin. "Mina sind samuti."

"Mida me nüüd teeme? Vaatame filmi?"

"Hea mõte."

"Mida me vaatame?"

"Vali sina."

"Arvad?"

"Jah. Valik on sinu."

Adam võttis läpaka, otsis välja veebilehe ja trükkis otsingusse filmi nime. Samal ajal võtsin mina krõpsupaki, tegin selle lahti ja panin selle meie vahele.

"Ma lähen toon meile klaasid."

Panin filmi käima. Adam valas meile juua ja istus uuesti voodile. Asetasin oma klaasi Adami öökapile ja sättisin end mugavalt lamama.

>>>

"Hope, film sai läbi."

Avasin silmad ja vaatasin Adamile otsa. Ta naeratas mulle.

"Vabandust, ma jäin magama."

"Pole midagi. Tädi kutsus meid kooki sööma."

"Lähme siis."

Läksime kööki, kus Adami tädi oli meile juba koogitükid valmis pannud. Istusime laua taha.

"Kus on Sophia?"küsisin ma.

"Ta läks õue. Olete head sõbrannad?"

"Ma ei tea. Ei oska nii vastata."

"Ma polegi ennast tutvustanud. Ma olen Adami tädi Sarah."ta naeratas.

"Hope olen."

"Kui tohib küsida siis, kas sa just kolisid siia?"

"Ma tulin oma isale külla. Polnud teda kaua näinud."

"See on tore. Kuidad sulle siin meeldib?"

"Siin on ilus. Tore koht ja toredad inimesed."vastasin ma.

"Kas teie Adamiga olete koos?"nüüd vaatas Adami tädi meile mõlemale otsa. Mina omakorda vaatasin Adamile otsa, teadmata mida vastata.

Adam aga vastas minu eest.

"Me oleme sõbrad."

"Ahso. Te oleksite väga kena paar."ütles Sarah.

Kahju, et me olime suhtes salaja, kuid see otsus oli juba meie poolt tehtud.

"Me lähme tagasi mu tuppa."

Panime oma nõud kraanikaussi ja läksime tagasi Adami tuppa.