Mustand ✅

2. Peatükk

"Ma ei tule sinna fuking nõmedale kontserdile!" karjusin emale.

"Las ta jääb koju. Ta teeb mulle ainult häbi," kuulsin venda rääkimas, kes oli samuti kategooriliselt vastu sellele, et läheksin ja rikuksin tema nõmeda kontserdi veel nõmedamaks. 

"Üksi sa koju ei jää! Kuuled!" käratas ema. 

No jah. Selle nädala jooksul olen üritanud panna põlema oma endise kuti maja, teda ära kägistada une pealt ning uputasin wc-potti tema kuldkala Susani, mille ta võitis lõbustuspargis, kui mina täpsust lasin ning tegelikult selle ise võitsin, aga lihtsalt talle andsin, kuna mul puudub kodus akvaarium. 

"Ema! Jää ka palun koju!" läksin lunides trepile. 

"Kuule, tõmba end oksa, ausalt," vastas mu vend selle peale. 

"Lars!" manitses teda ema. 

"Mina soovin, et sa selle mikri endale kurku lööks, kuna sa ei oska laulda ja süüdistad selles veel mind!" lähenesin talle vihaselt trampides. 

"Aitab!" hüüdis isa, kes õuest tuppa tuli. "Ma jään ise temaga koju."

"Aga isa! Sellest sõltub, kas saan lõpuks oma plaadilepingu või ei," porises Lars solvunult. 

"Minge teie. Ma jään Loreniga koju," vastas isa kindlameelselt. 

"Aitäh, issi!" langesin talle kaela. 

Vaatamata sellele, et mu isa on tegelikult politseinik, kes peaks mind mu tegude eest trellide taha saatma, on ta ainus, kes vahel mind siin perekonnas toetab. Tema meele heaks ma psühholoogi juures käingi, mille ema mulle valis. Vastasel juhul lähen isaga samamoodi pahuksisse nagu ülejäänud perekonnaga. 

Ema ja Lars lahkusidki kahekesi. Isa suundus diivanile teleri ette ning mina oma tuppa. Ma vihkan seda tuba. Vihkan seda sellest ajast, kui Mu parim sõbranna keppis Mu voodis Minu sünnupäeval Minu boyfriend'i.

Kujutluspildid sellest ei kao mu silme eest, kui sellesse tuppa astun. Pealegi on see alati vastikult sassis, kuna ma vihkan koristamist ja mul on toas liiga vähe mööblit, kuna see on nii vastiku kolmnurkse kujuga. 

Ainus asi, mis mulle selle toa juures üldse meeldib on suur aken, mis katab tervet seina ja viib verandale. 

Mu toas pole mitte ühtegi lille, aga see-eest on verandal palju ravimtaimi, mille juures ka maitsetaimed rosmariin ja basiilik. Nende taimede kasvatamine on minu üks põhilisemaid hobisid. Mulle meeldivad kasulikud taimed. 

Katsusin aaloe mulda, mis paistis üpriski kuiv ning seepärast haarasin kätte enda punase kastekannu ja suundusin vannitoa poole, et sealt vett saada. 

"Loren, mida sa teed?" kustus isa hääl. 

"Kastan oma aaloet," vastasin talle kraani kinni keerates. 

"Hästi," vastas tema. 

Psühholoog rääkis mu vanematega. Tema arvates olen väga kalduv suitsiidsele teele, kuigi selles ise kahtlen, on mu vanemad võtnud nõuks kontrollida peaaegu iga sekund seda, mida ma teen. See on tegelikult maru häiriv. Mul ei ole peaaegu üldse privaatsust. See keerabki kõik juhtmed kokku, kui su vend nussib su ajuga ja vanemad on kontrolli- ning murefriigid. 

Kastsin ka igaks juhuks veidi oma teisi taimi, kuna kuum päike on need vaesekesed täitsa kuivaks tõmmanud. Samas on mul hea meel, et mu taimed saavad nüüd piisavalt päikest. Kuu aega tagasi oli täielik paduvihma periood, mis tähendas, et pidin need rohelised sõbrad enda niigi väiksesse tuppa paigutama.