Loomulikult võitis meie kooli tiim. Kuigi seis jäi alguses viiki ja tuli veel üks mäng maha pidada.
Istusime baaris ja jõime õlut, et tähistada võitu.
Caspar keeldus sellest, et arst kontrolliks tema pea üle. Poiss istus mu kõrval, kaanides sisse juba neljandat klaasitäit õlut, samas, kui minul oli oma esimesest siidrist kõigest pool joodud.
Olen kuulnud küll, et sportlased pärast suurt füüsilist pingutust joovad õlut, aga ma ei arvanud, et päris sedasi.
Poisid olid kõik päris lõbusas meeleolus ja see ei tulnud ainult võidust.
"Mis värk teil siis on?" küsis Marcus, kes laua otsas ebatasaste jalgadega puittoolil tuikus.
"Meil?" päris Caspar naljatades.
"Muidugi teil," naeris Marcus.
"No me Loreniga oleme lihtsalt mõlemad Olivia peale pahased," rääkis Caspar.
"Ja nüüd maksate talle oma suhtemängimisega kätte?" päris järgmine tiimikaaslane.
"Ei. Mis mäng?" naeris Caspar ja võttis mu ümbert sõbralikult kinni.
Rüüpasin kiiresti kolm suurt lonksu siidrit, et ma ei peaks midagi ütlema ega selgitama.
"Ei ole siis mäng? Kohe päris tõsine teema siis?" uuris Marcus imestunult.
"No eks me näe," muigas Caspar.
"Loren ise on küll päris vait olnud," täheldas Rene ja tõusis lauast. Ilmselt selleks, et tualetti pääseda. Rene on päris huvitav kuju. Käib meie kooli lõpuklassis, mängib kannelt ning kannab alati naljaka lehma pildiga seljakotti. Ta on ilmselt meie kooli pikim poiss.
"Ma ei oska midagi öelda väga," pomisesin vaikselt ja tõstsin klaasi uuesti suu juurde.
"Ma tahan esmaspäeval Olivia nägu näha!" naeris Marcus ja tegi põhja oma õlleklaasile peale.
"Me hakkame liikuma," tõusid järsku pärast lühikest vaikusehetke kaks mängijat koos selle tüdrukuga püsti.
Nende kolme eeskujul otsustasid ka paar teist poissi lahkuda.
Kuna vestlus oli üpris kustunud võtsin taskust välja oma telefoni ja vaatasin kümmet vastamata kõnet ekraanil. Isa on ilmselt hullumise äärel. Lubasin pärast mängu ju koju minna.
Kuna kell tiksus juba vikselt kaheteistkümne suunas otsustasin saata talle sõnumi: "Tähistame klassikaaslastega võitu. Minuga kõik OK."
YOU ARE READING
Mustand ✅
Teen Fiction"Ma ei jää sind igatsema! Loodan, et sa ei tulegi tagasi!" karjusin vastu ja lõin oma toaukse kinni. Ma tean, et mul on probleem, aga tulen sellega ise toime ja olen leidnud endale viisi, et end rahustada. Sellest saab minu väike saladus. "Alati o...
