Üritasin enda tuju tõsta taimede kastmisega, mis olid veidi longu vajunud. Miski pärast ajasid need taimed mind nii endast välja. Osa neist oligi ema mulle kinkinud, võib-olla selle pärast.
"Kurat!" hüüatasin vihaselt ja haarasin rosmariini enda kätte ja lennutasin selle enda rõduukse kaudu autoteele. Savipott purunes kildudeks ning niigi närtinud taim muutus veelgi kahvatumaks.
"Ma vihkan seda maailma!" röökisin üle tänava.
Tegelikult oleksin pidanud olema sel päeval hoopis koolis, aga sellisena ei riskinud isa mind sinna minema sundida.
Jõllitasin mustades toonides seinu, mis meenutasid tahma ja põlemise jäänuseid.
"Loren, ära enam karju. Öö on juba. Teised tahavad magada," tuli isa mu toa uksele uniselt kõikudes.
"Olgu," pokisesin vaikselt, haarasin voodilt rätiku ning liikusin vannitoa poole.
Vesi oli jääkülm, kuid see tundus mulle ikka tulikuumana. Terve mu nahk põles. Mu ihu valutas kohutavalt ja see sundis mind valust oigama.
Pärast dušši all käimist tuigerdasin paljana, rätik vasemas käes mööda põrandat järel lohisemas, oma tuppa tagasi.
Ma ei suutnud end kuivatada, kuna tundsin piinavat valu.
Heitsin voodile pikali. Tundsin higi ja alkoholi lõhna ikka veel oma voodipesul.
"Palun, tule koju," pomisesin nutusel häälel, alalõug taas ohjldamatult värisemas.
Mu keha läbis jälle piinarikas valu.
Ma ei suutnud kuidagi magama jääda. Mind kummitas mälupilt emast, kes lennukis istub ja raamatut loeb.
See pilt painas mind metsikult. See lausa sundis mind joonistama.
Võtsin välja käsikaudu ühe poolels rebitud A4 paberi ning terava hariliku. Surusin paberi kottpimedas toas vastu seina, kuna kõik riiulipealsed olid mu taimede poolt hõivatud ja joonistasin pildi emast, kes loeb.
Olles pildiga valmis, langes lühikeseks kulunud harilik mu sõrmede vahelt põrandale. Kortsutasin paberi kokku ja lennutasin prügikasti poole. Õrnast potsatusest vastu põrandat ennustan, et see polnud ligilähedalgi prügikastile. See isegi ei riivanud seda.
Pärast hullumeelset kritseldamist oli mul tõsiselt hea olla. Mu keha tabas rahulolu ja pingelangus. Nautisin seda tunnet ja suikusin selle saatel magama.
YOU ARE READING
Mustand ✅
Teen Fiction"Ma ei jää sind igatsema! Loodan, et sa ei tulegi tagasi!" karjusin vastu ja lõin oma toaukse kinni. Ma tean, et mul on probleem, aga tulen sellega ise toime ja olen leidnud endale viisi, et end rahustada. Sellest saab minu väike saladus. "Alati o...
