Mustand ✅

24. Peatükk

Kummalisel kombel sain järgneval kahel ööl magama jääda ilma, et oleksin pidanud midagi paberile kritseldama. Tekkis juba vaikselt lootus, et olen sellest hullusest üle saanud. 

Kastsin just kolmapäevasel pärastlõunal oma alles jäänud taimi ning kuulasin muusikat. 

Mul on alati olnud soov ise muusikat teha, aga ma pole kunagi olnud piisavalt julge, et võtta kätte mõni pill või tegeleda laulmisega. Pealegi suudab mu vend ajada oma "muusikaga" minult sellega tegelemise tuju ära. 

"Oh sa püha Saatana peeretus!" kuulsin Larsi just sel hetkel karjumas. Kostusid valjud sammud elutoa poole. 

Mind isegi huvitas, miks mu vend korraga nii rõõmus oli. 

"Ma saingi plaadilepingu!" kiljus mu vend nagu plika. 

"Tore. Ilmselt olid kuulajad kurdid," muigasin elutuppa astudes. 

"Ole vait sina. Mul on veel häid uudiseid." Mu vend oli tõesti rõõmus. Kargas nagu kirp. "Helistasin Stellale ja ta tuleb minuga täna kohtingule! Säh sulle, õeke!" 

"Ha ha... Palju õnne!" pööritasin sarkastiliselt silmi ja surusin käed rinnale risti. 

Jah. Ma tunnistan, aga vaid iseendale, et olin tema peale kuradi kade. Mul ei lähe kunagi asjad nii hästi. 

"Ära ole kurb. Ma kingin sulle piletid kahele homsele kinoseansile," ütles Lars ning tõi oma toast kaks kinopiletit. 

"Miks sa ise ei lähe?" pärisin külmalt. 

"No tuleb välja, et Stellale ei meeldigi õudukad," kehitas Lars ükskõikselt õlgu. 

Võtsin tema käest piletid vastu, haarasin puuviljavaagnalt ühe õuna ning kadusin tagasi oma tuppa. 

Keda ma peaks küll kinno endaga kutsuma? 

Casparit oleks imelik kutsuda, kuna ta on lihtsalt klassivend ja järele aitamise õpetaja, aga Ronanit ka kuidagi ei julge kutsuda. Samas oleks lahe hoopis need kinkida Antonile ja Oliviale, aga ma ei taha nendega üldse enam tegemist teha. Olivia on viimasel ajal mulle üsna vähe tähelepanu pööranud. Ei taha, et ta jälle tuld saaks kuskilt tõmmata. 

Vaatasin peeglist möödudes ennast ja ohkasin vaikselt. "Paksuks olen läinud." 

Jah. Paljud ütlevad mulle, et mul on hea keha, aga minu jaoks on mul hea keha siis, kui sixpack ees on. 

Võtsin lahti oma läpaka ja hakkasin uurima erinevate treeningute kohta, kuid ei leidnud midagi sobivat. 

Korraga helises mu telefon, mille ekraanil olid vaid numbrid, kuid teadsin, kes helistab, kuna jäi meelde numbri lõpp 587- Caspar. 

"Mida tema veel tahab?" pomisesin endale ja vajutasin rohelist nupukest. Enne, kui jõudsin midagi öelda, kuulsin poisi häält: "Hei! Kuule, kas sa minu poole ei taha tulla? Täna jookseb telekas üks huvitav film ja võiksime snäkke teha. Emps läks kaheks päevaks Seebiga näitusele ja üksi suht igav kodus passida. Hakkan just jalkast koju liikuma. Korjan su peale?"

"Emm," ei osanud ma muud talle vastata. 

"Kas see oli siis jah?" 

"Emm," ütlesin uuesti ja vastasin siis: "Mul suht palju koduseid töid."

"Ära valeta. Ütle siis juba otse, et sa ei taha tulla. Ma tean väga hästi, et ei ole, kuna tegime koos nädala jagu töid ära ja homseks on sul küll kõik tehtud. Aga ega sa ei pea tulema. Saan aru. Tahad üksi olla."

Psühholoog oli mulle just lugenud sõnu peale, et rohkem suhtleksin inimestega, seega olin ma ikkagi nõus Caspari ettepanekuga juhul, kui ta mind pärast koju tagasi toob.