Minu tähed ja kõik 😍 ✅ (Minu 13 astet 2)

5- Maria

Ema sõitis suure tumesinise autoga parklasse ning me istusime Margoga tagaistmele.

"Kas me saame Margo koju viia?" küsisin emalt, turvavööd endal üle kere tõmmates.

"Ikka, kuhu?"

"Sõida kesklinna, siis juhatan edasi," vastasin ning pakkusin ka emmele lonksu oma latest, mille ta rõõmuga vastu võttis.

Kui olime jõudnud poisi maja juurde, oli mul vastikult kurb talle head ööd soovida.

Seisime mõlemad tema korteri välisukse ees, ema ootamas autos nurgataga parklas.

"Väga tore õhtu oli," sõnasin vaikselt, pilgu maast tema silmadele viies.

"Oli tõesti," vastas Margo.

"Et siis, head ööd," pomisesin vaikselt ja üritasin naeratada.

"Sulle ka," naeratas tema vastu ning astus mulle lähemale mille peale äkiliselt teda kallistasin ja siis kohe ka lahti lasin.

Autosse tagasi istudes mõtlesin oma veidra teguviisi üle ning ei teadnud kas kahetseda või mitte. Kas nutta või naerda.

Võtsin telefoni ja nägin sõnumit Margolt: "Aitäh!"

See oli väga segane, aga samas nii konkreetne ja täpne. Aga mille eest ta tänab?

Korraga panin tähele, et tema kindad olid minu kätte jäänud, mis tähendas, et kohtun temaga kohe kindlasti veel.

Mu peas keerlesid mõtted imelisest õhtust aina uuesti ja uuesti ning, mida rohkem ma seda enda peas ketrasin, seda rohkem sai mulle selgemaks, midagi, mida ma ei tea, kas see on hea või halb- olen tagasi alguses. 

Auto peatus meie suures väravas, mida läksin igapäevasest harjumusest avama. Varem käis see puldiga, aga mingi hetk ütles süsteem üles ning isa pole jõudnud veel selle parandamisega tegeleda- juba päris korralikult mitu kuud. 

Nii kui ukse avasin saatis Kennet mulle sõnumi. 

Lõpuks ometi. 

Ma ei avanud seda kohe vaid enne läksin tuppa, võtsin välisriided seljast ning liikusin enda tuppa. 

Kennet
Ma tean, et me pole nüüd isegi rohkem, kui kuu aega rääkinud. Põhjus selles, et ma ei leidnud õigeid sõnu, et sinuga rääkida, aga nüüd usun, et olen valmis. Ma ei näe põhjust saada ainult korraks nii pika vahemaa tagant kokku, et lihtsalt öelda sulle, et kõik on läbi. Ma loodan, et sa ka ise ei oodanud, et sellest veel asja võiks saada. Mu tunded sinu suhtes on jahtunud (võib-olla), aga pigem tunnen end ahistatuna, häbi selle üle, et kohtusime Tinderis (pole just kõige romantilisem kohtumislugu) ning mind häirib meie vanuse vahe. Meil on liiga palju erinevusi. 

Maria
Sul on õigus. Ega ma ei oodanud, et meist asja saab. Ma isegi ei julgenud loota, et mulle üldse veel kirjutad. Ma saan aru, aga vanuse vahe mängib siin ainult nii palju rolli, et mina olin valmis andma meie suhtes kõik, aga sina ilmselgelt tahtsid minust hoopis midagi muud. Eks leia siis enda romantiline kohtumislugu kuskilt mujalt.

Kennet
No siis oleme vähemalt ühel meelel, et lahku minek on parim lahendus. 

Maria
Selles ma ei kahtlegi. 

Kennet
Aga sõpradeks võime ikkagi jääda.

Ma ei osanud selle peale enam midagi kirjutada vaid lihtsalt jätsin asja sinna paika. Minu südames ei ole sellise inimese jaoks ruumi ja sõbrana kui sellisena, ei suudaks ma teda ka iial võtta. 

Heitsin voodisse pikali ning sulgesin silmad. Enne, kui ma arugi sain, magasin magusalt nagu karu talveund. Mu keha oli nii vaba. Mu hing oli nii vaba. Ma olin äkitselt jälle see, kes ma olema pean- mina.