Liikusin kööki, kus osad tüübid suitsu tegid. Õnneks olid nad pannud pliidi kohal tõmbaja tööle. Pliidile oli tekitatud tuhahunnikud.
"Ah, Maria, tahad ka?" küsis üks kutt, ulatades mulle suitsu.
"Ei, tänan," vastasin viisakalt.
"Sa oled see Margo tüdruk, jah?" küsis kutt. "Maria?"
"Olen."
"Margol ikka vedanud," rääkis ta edasi. "Ma olen Tom muidu. Margo parim sõber."
"Margo pole sinust väga rääkinud," pomisesin vaikselt.
"Me pole kaua aega näinud ka, aga oleme helistanud. Korralik aastavahetuse pidu," kommenteeris Tom.
"Jah. Margo ja Aeti mõte põhiliselt pidada jõulud ja aastavahetus samal ajal," vastasin mina.
Liikusin tagasi elutuppa, kus Margo mu telefoni näppis.
"Ou, mida sa teed?" küsisin, haarates telefoni enda kätte.
"Keegi helistas. See mingi vibras siin," ütles Margo.
Tundus, et ta polnudki veel väga täis.
Vaatasin ekraanile. 7 vastamata kõne Kenneti poolt.
"Mida kuradit see Kennet tahab?" küsis Margo.
"Ma ei tea," raputasin pead.
Kohe heliseski telefon uuesti. Võtsin kõne vastu.
"Ou, hei, Maria!" kostus telefoni hääl.
"Mida sa tahad?" küsisin.
"Lihtsalt soovida head vanaaasta õhtut. Musid ja kallid sulle!" rääkis Kennet loivalt.
"Sa oled täis!" panin nende sõnadega kõne kinni, kuid kohe helistas ta uuesti.
"Kuradi jobu selline!" karjatas äkitselt Aet ning põgenes vetsu. Rene üritas teda kätte saada. "Tra tõmba minema!" kostus Aeti hääl summutatult.
"Mida sa teed?" küsisin Renelt. Kutt oli ilmselgelt täis end juba joonud. Ta liikus minu poole, haarates mu ümbert kinni ning hakkas mind suudlema, kuigi üritasin teda eemale tõrjuda.
Aet tuli vetsust välja ning lõi talle ühe esikust võetud jalanõuga kuklasse, mille peale poiss Aeti poole end pööras, enda pead hõõrudes.
"Kuradi jobu, raisk!" käratas Margo. Tahtes Renele kallale minna, kuid võõras kutt diivanil hoidis teda kinni.
Kõik käis nii kiiresti. Telefon hakkas jälle helisema. Mu ümber oli segane virr varr.
"Mis juhtus?" küsis Tom minu käest, kuid ma ei vastanud.
Toas polnud õhku.
Jooksin koridori ning panin endale saapad jalga ja kiirustasin õue, trepil mitu korda komistades. Kuigi jõin vaid ühe siidri, oli kogu see pidu mul pea pannud ringi käima.
Lõpuks jõudsin õue. Linn ei maganud. Inimesed kogunesid juba keskväljakule, et seal linna ilutulestikku vaadata, kuigi oli veel üle tunni aja keskööni aega.
"Maria!" kuulsin korraga Margo häält, kes tuigerdades mulle järgi jooksis.
"Mine tuppa tagasi," vastasin vaikselt.
"Anna andeks. See pidu on üle käte. Ma oleks Rene ära tapnud, aga Aet tuli vahele," rääkis Margo.
"Ja ma saan aru," pomisesin.
Olime tükk aega vait.
"Ma olen ikka korralik sitapea. Isegi enda kodus ei suuda sind kaitsta," pomises Margo äkitselt.
"Ei. See pole sinu süü. Rene tahtis Aeti, aga oli nii täis, et ei saanud vist arugi," rääkisin mina.
"Kõik lähebki nii nagu need ennustused ütlevad. Me polegi kokku loodud," pomises Margo.
"Ära räägi rumalusi! Sa oled täis, sa ei räägi praegu adekvaatselt."
"Ma saan väga hästi aru, mida ma räägin. Ma lähen jalutan veidi. Mine sa sooja tagasi," pomises poiss.
"Ei! Sa ei lähe praegu täis peaga kuskile jalutama! Mitte üksi! Sa ju tuigud! Jääd veel auto alla!" ütlesin mina.
"Ongi parem. Kellele mind ikka vaja!?"
"Sa ajad nii lolli juttu!"
"Ma olengi loll! Ma tean seda!"
"Margo, palun. Lähme tuppa. Üksi ma sul jalutada ei lase. Sa võid mu kasvõi maha lüüa, aga üksi ma sind ei lase kuskile jalutama," rääkisin mina, süda peksles sees, seljas oli külm higi. Ma ei teadnud kas mul on külm või palav.
"Fine! Lähme tuppa!" ütles Margo. Avas ukse ning ruttas viiendale, ootamata mind ära.
"Margo!" hüüdin tüdinenud häälel ning kiirustasin talle järgi. Kui korterisse sisse jõudsin, magas Rene voodi ees maas, mingi dressikas pea all ning kõik paistis normis olema jälle. Aet aga koputas vetsu uksele.
"Kus Margo on?" küsisin mina, saapaid jalast võttes.
"Vetsu lukustas end," ütles Aet.
"Margo, palun lase mind sisse," anusin läbi ukse, kuid ta ei vastanud midagi. "Ehk rahuneb maha," ütlesin Aetile vaikselt.
"Ma ei tea. Ta ei tohiks sedasi üksi seal istuda."
YOU ARE READING
Minu tähed ja kõik 😍 ✅ (Minu 13 astet 2)
Teen Fiction"Kust tulevad nii imelised sõnad?" "Suust." "Kust need suhu saavad?" "Südamest." Keegi ei oleks oodanud sellist algust ega lõppu. Huumorit, pisaraid ja ootamatuseid täis armastuslugu. - Kalliskivi ei saa lihvida ilma hõõrumiseta. -- NB! Raamat sisal...
