Astusin taas Margo korteriuksest sisse. Jõululaupäevani oli jäänud vaid mõned üksikud päevad. Otsustasime Margoga, et peame kahekesi jõule ja siis hiljem oma perede keskel ning viimaks korraldame ka aastavahetuse-jõulu kräu.
"Oh, sul on uus dressikas," märkasin kohe, kui uksest sisse astusin.
"Jah on."
"Ise ostsid või ema? Jõuludeks? Ma tahan endale ka sellist!" rääkisin vuristades ning kallistasin Margot. "Häid jõule sulle, kallis!"
Margo üritas pilgu visata minu toodud kingikotti.
"Ei piilu! Muidu pole üllatus!" keelasin mina ja juhtisin ta suudlustega elutuppa, kingikotist eemale.
Margo üritas oma kätega samaaegselt leida teed mu pluusi alla. See tekitas minus erutust ja judinaid.
Ta liikus oma suudlustega taas mu kaelale ja langetas meid mõlemaid voodile nii, et mina olin all ja tema peal pool.
"Kohe nii näljane," sosistasin vaikselt, kui ta mu pluusinööpe eest lahti tegi, kuid seda vaikselt ja tagasihoidlikult nagu oleks see taas esimene kord.
Ta võttis mul pluusi seljast, visates selle kotttoolile ning seejärel tõmbas ka teksad jalast. Tundsin tema jalakarvu kõdistamas minu paljaid sääri ja kintse.
Ma armastan seda, kuidas ta mu jalgu suudleb.
Ta liikus oma huultega mu kaelale ning mööda kaela kõrvalestade juurde, mida ta õrnalt näksates suudles. Kuulsin tema sügavaid hingetõmbeid nii intensiivselt.
"Ma tahan sind nii väga," ütlesin vaikselt sosistades.
"Ma armastan sind," vastas tema ning suudles mind suule.
Mured lendavad minema, alles jääb vaid see, mis toimub praegu. Olen täiesti see, kes ma olema pean. Pole vaja sõnu.
Täiesti tavalises maailmas, elades tavalist elu- see tundubki perfektne. Elades elu nagu iga teinegi inimene. Nautides selle elu iga hetke, iga maitset, iga filmi... Nautides nuttu ja muresid, sest see ongi elu.
"Mulle meeldivad su laiad õlad," komplementeeris Margo, kui ta dušši all mu selga pesi.
Keerasin end ümber, vaadates talle üllatunult otsa.
Margo muigas. "Ära solvu, aga vahepeal sind selja tagant vaadates näed välja veidi nagu mees, kuna sul on nii laiad õlad ja üpris tugev keha. Aga see meeldib mulle."
"See meeldib sulle, et ma näen selja tagant välja nagu mees?" küsisin turtsatusega, suule naeratuse tuues.
"Ei, ma pigem, ma ei teagi. Ma ei tea, kust see tuli praegu. Mulle lihtsalt meeldib, et su keha pole kiitsakas idu. Ma võiks ka rohkem tugevama kehaga olla. Musklis ja nii."
"Mulle meeldid sa nii nagu oled," vastasin.
"Sina mulle ka."
Kui dušši alt välja tulime ja end ära olime kuivatanud, seisime kahekesi alasti peegli ees. Margo suudles mind pealaele. "Lõhnad nagu mina."
Kapist andis Margo mulle oma T-särgi.
"Kas avame kingitused? Või vaatame filmi?" küsisin siis.
"Avame kingid, teeme snäkke ja vaatame filmi," ütles Margo.
Istusime parketile Margo ehitus kunstkuuse juurde.
"Sina ava esimesena, muidu mu kink tundub liiga tagasihoidlik sinu kingi kõrval," ütles ta.
"Kinkimine pole võistlus. Sinu pakk on ju minu omast palju suurem," muigasin ja võtsin enda kingikoti, sellesse sisse piiludes.
"Oh sa, kui palju magusat," märkasin kohe mitut kommikarpi minu lemmik kommidega. Kui kommid eest korjasin nägin kotipõhjas riideid.
"Tudusärk sulle. Muidu rotid kogu aeg minu oma," muigas Margo, kui ühe pehmest õhukesest kangast särgi välja võtsin.
"Kas see häirib sind?" küsisin siis. "Sokid?" imestasin seejärel.
Margo kratsis kukalt ja muigas. "No alguses ma läksin poodi, mõtlesin, et mida jõuludeks küll kingitakse." Ta tagi pausi ning jätkas siis: "Loomulikult sokke!"
Ühed sokid olid muffinitega, teised pingviinidega, kolmandad lumehelvestega. "Üli armas."
Siis võtsin ma sealt välja ühe karbikese, kus sees oli kaks kinopiletit.
"Mõtlesin, et saaks midagi koos teha," kommenteeris tema.
Viimase asjana tõmbasin ma välja suure musta riide, mida ma alguses arvasin, et on tekk, aga siis selgus, et see oli täpselt samasugune dressikas nagu Margol see uus dressikas tema seljas.
"Appi! Omg! See on nii üli armas!" kiitsin mina.
"Sa nägid kohe ära, et see dressikas uus," mühatas Margo solvunut teeseldes.
"Ma tean, mis riided sul kapis on," itsitasin mina ja tõmbasin dressika selga ning kinkisin siis Margole ühe suure sooja kalli. "Aitäh!"
---
Lucsya: Mida Maria Margole kinkis?
YOU ARE READING
Minu tähed ja kõik 😍 ✅ (Minu 13 astet 2)
Teen Fiction"Kust tulevad nii imelised sõnad?" "Suust." "Kust need suhu saavad?" "Südamest." Keegi ei oleks oodanud sellist algust ega lõppu. Huumorit, pisaraid ja ootamatuseid täis armastuslugu. - Kalliskivi ei saa lihvida ilma hõõrumiseta. -- NB! Raamat sisal...
