Minu tähed ja kõik 😍 ✅ (Minu 13 astet 2)

41- Maria

"Kuidas teil läheb?" küsis mu ema, kui istusin köögis laua taga, sõin hommikuhelbeid, samal ajal kassi aknalaual silitades. 

Mu tuju oli hea, aga olin väga väga väsinud ning unine. 

"Hästi," vastasin napisõnaliselt, mis alati mu vanemaid närvi ajab. Nad on nagu õpetajad koolis, kes pidevalt nõuavad: "PÕHJENDA! PÕHJENDA! PÕHJENDA!" 

Pealegi ei tahtnud ma tegelikult oma ema närvi ajada sellega, et üritan Margoga distantsi hoida, mis on mulle nii nii raske. Ma ootan, et ta mulle esimesena kirjutaks. Ma olen viimasel ajal näinud unes Kennetit ning täna öösel nägin valget maja. Kaootilised ruumid. Üle terve maja oli kuulda, kuidas mu ema kõleva häälega muinasjuttu loeb nagu harjutaks kõnet. Ma amelesin ühe suvalise kutiga, kes tegelikult polegi nii suvaline. Ta on tegelikult mu naaber, kes nii kummalisel kombel meenutab mulle Margot välimuselt. Me ei suhtle oma naabritega palju. Pealegi ei ole majad üldse nii lähedal. Ma pole teda üli ammu näinud. Ta vist kolis üldsegi oma tüdruksõbraga omaette kuskile Läti piiri äärde elama. Igatahes me amelesime ja siis ma nägin, kuidas ema riputas seinale Margost portreepildi. See oli sünge nagu kunagistest valitsejatest maalitud porteed, kus suunurgad on alla poole ja näod tõsised. Ema arvas, et see naabripoiss ongi Margo. Ta ei teinud neil vahet unes. Me läksime naabriga pööningule ühte väikesesse kitsasse valgete seintega ruumi. Ma ei armasta teda ega taha temaga magada, aga mul on vaja seda teha. Kas ma vajan raha? Vajan ma infot? Mul on vaja temalt midagi selle eest tagasi, aga ma ei tea mida. Üritan lükanduksi kinni saada, kuid need ei sulgu, seega jääb asi ära. Ma ei taha seksida, kui uksed on lahti. 

Kui unes näed, et kellestki pilti, tähendab see sellele inimesele, kes pildil on, et ta kas kolib või läheb lahku oma praegusest elukaaslasest/tüdruksõbrast. See mõte on mind nii võrd palju painanud. 

Seisin tee ääres ja ootasin oma koolibussi. Tammusin jalalt jalale ja mõtlesin unenäo peale, mis tundus õudne, aga samas nii hea, sest tundugu see kui imelik tahes, ma oleksin unes nautinud vahekorda tolle mehega. See häirib mind. Kurku tekib kripeldus nagu sibliks seal mingi putukas, kelle olen alla neelanud. 

Kõik on meil Margoga hästi ja parem, kui kunagi varem, aga miks selline unenägu? Ja miks just see naaber kuigi ma pole teda aastaid näinud? Ta isegi pole minu tüüp, kuna ta suitsetab ja üleüldse miks?

Avan oma telefonis messengeri ja vahin tema saadetud sõnumit kolm päeva tagasi, mille sisuks on head ööd soovimine. Imelik, et ta pole kordagi rohkem nende kolme päeva jooksul tundnud huvi, kuidas mul läheb. 

Kõik kordub. Kõik. Jälle. Miks ma olen nii loll? Miks ma armun nii lollilt?

Pealegi olin ma ju kunagi enne Kennetit Margosse armunud ja mul on Margo suhtes suuremad tunded, kui eales ühegi poisi suhtes. Tema rõõm annab mulle nii palju energiat. 

Ma ei tea, mis juhtub, kui mu unenägude ennustused peaksid täituma. 

Avan oma wattpadi, kuhu ma pole juba mitmeid kuid midagi postitanud. See tundub nagu välja surnud. See tundub nagu ma ise oleksingi surnud. Olen olnud nii armunud ja nii pühendunud suhtele, et muule enam ruumi ei jää. 

Päeva lõpus panin endale ujumisprillid ette ja laskusin stardipukil käpuli, võttes sisse stardiasendi. Hingasin sügavalt sisse ning välja ja järgmisel hetkel tundsin kokku põrget veega. Ideaalne start. Kroolisin teise basseini otsa, tehes saltopöörde ning siis tagasi sinna, kust alustasin. 

Ujumine aitab mul mõtteid kas eemale saada asjadest või siis mõelda neile seni, kuni leian ise vastused. 

Ma ei tea isegi, kas ma päriselt usun saatusesse, aga vahel on tore sellesse uskuda, et mingi halb asi peab juhtuma selleks, et saaks juhtuda siis midagi head. 

Mu pea käib pärast järgmisi mitut saltopööret ringi nagu ma oleks mitu pitsi viina kõrri kallanud, kuigi olen seda vaid kaks korda elus teinud ja ei taha enam kunagi toda korrata. 

"Mulle meeldib su liikumine," ütles treener. "Väga kena start," lisab ta. 

Kui trenn lõppes ning talle oma labidad ära viisin (ujumisvahendid), vaatas ta minu kuldsõrmust vasemas käes ja küsis, kas olen abielus. Ma võpatasin ja hääldasin mõtteis enda peas enda nime, millele järgneb Margo perekonnanimi. See kõlaks hästi, aga harjumatult. 

"Ei, ma pole. See on mu talisman," vastasin. "Nägemist!" hüüdsin, kui olin temast paar sammu juba möödunud. 

Treener on muldvana mees, kelle lapselaps samuti samas treeningrühmas ujumas käib. Samuti meenutab ka see lapselaps mulle Margot... 

Ükski neist ei ole nagu kaksik, aga neid kõigis on midagi nii ühist, mis on lausa hirmutav. 

Lasen kuumal veel endale kaela sadada enne, kui võtan saunalina ja lavale küpsema lähen. 

Võib-olla üks põhjuseid veel, miks ma ujumisega tegelen ongi saun. Eriti talvel, kui väljas on miinuskraadid, on hea saunas käia. Isa lõhkus meil kodus sauna ära, et köögile ruumi juurde saada. Puhkekeskuses on ka ikkagi keegi, kes seal saunatab, mistõttu ei saa me ka sinna minna sauna võtma. 

Pärast trenni avasin oma riidekapi number 11, mis on alati minu kapp, kui ujuma lähen, võtsin sealt oma telefoni ning klõpsin ühe päris seksika selja tagant nude snapiga, seejärel selle Margole saates. 

Panin end riidesse ja ei läinud kaua kuni saabus sõnum temalt. 

Margo
Nummi. 

Ma mõtlesin, kas see on halb või hea, kuna selle nummi taga polnud emojit ja, kes üldsegi nude kohta "nummi" ütleks? Ta ei teinud ka screenshoti, mis on hea, aga samas, kas see tähendab, et ta ei taha mind korduvalt nii näha? 

Pigem see on isegi akt või pool buduaar... Ma ei tee neil suurt vahet.