11- Margo

272 35 0
                                    

Järgmisena pidin korjama mina. 

Ave mõtles veidi aega ja siis küsis: "Mis oli su esimene mulje Mariast?"

Ma jäin ehmunult teda vaatama ning siis pöörasin pilgu Mariale, kes ootusrikkalt mind samuti jälgis. 

"No tore ja lahe tüdruk. Mul pole tema vastu kunagi midagi olnud," vastasin mina, üritades jätta normaalse mulje, kuigi mul oli tunne, et tüdrukud loevad mu mõtteid, neid telepaatiliselt üksteisega analüüsides. 

"Nii, Mattis," ütlesin kavalalt, kui minu kord oli küsimus küsida. "Kellega sa viimane kord magasid?" 

Nägin Maria kohkunud ilmet selle küsimuse peale, mis pani mind veidi muretsema. Ma ei taha talle ju jobu muljet jätta, aga vist juba jätsingi. 

"Sa ei tunne teda nagunii ju," ütles Mattis. "See nimi ei ütleks sulle tuhkagi."

"Siis millal?" küsisin mina. 

"Äkki kuskil nädal tagasi?" vastas Mattis kõhklevalt. 

Järgmiseks korjajaks oli Maria, mis tekitas minus judinaid, mida paganat Mattis nüüd välja nuhib. 

"Kas sulle meeldib Margo?" kostus Mattise suust... KÕIGE FUCKIM LOLLIM KÜSIMUS EVER! 

Mida kuradit Maria selle peale vastama peaks? Mida? 

Tüdruk vaatas naeratades minu poole. 

APPI!

Maria aga lausus rahulikult ja pisut lõbustatult rahuldava ning isegi peaaegu täiusliku vastuse: "Muidugi meeldib. Väga meeldib. Kellele saaks mitte meeldida keegi nii lahe ja ilus, kelle süda ka õiges kohas?"

Ta vastas seda sellise häbitundeta nagu ta mõtleks seda sõbra kontekstis. No ilmselt mõtlebki. Ja ega ta päris tundeid ei avaldaks ka ilmselt nii suure rahva ees. 

"Lihtsalt su parem jalg on kogu aeg üle põlve Margo poole ja vaatad tema poole pidevalt. Kehakeel reedeb, baby," rääkis Mattis kavalalt. 

"Mul pole selle vastu midagi," vastas Maria naljatades. 

Ma tundsin end halvasti. Mattis teadis mu tunnetest Maria suhtes ja ta rikkus lihtsalt kõik ära. Kuidas saab üks semu teisele nii teha?

Tõusin püsti ning läksin tualeti poole. 

Vaadates kollaka valguse taustal peeglisse, nägin punetavat nägu, mis pisut liiga pika tumeda tuka taga end peitis. 

Sa oled loll- mõtlesin endamisi. 

Tagasi tuppa minnes käisin kaks kuningat Mattisele, kes need Avele edasi saatis. 

Tüdruk mõtles veidi aega, sättides sõrmede vahel kaaste ning tappis siis kõik kuningad ässadega. 

"Tubli töö," kiitis Mattis. 

Mäng jätkus. Järgnevad küsimused olid üsna igavad- mis on su lemmikvärv, millal on su sünnipäev ja nii edasi. 

Mina korjasin ja jäin Maria küsimust ootama. 

"Miks sa järsku nii tõsiseks muutusid?" küsis Maria, tundus, et ta on päriselt mu pärast mures. 

"Väsinud," vastasin talle haigutades. 

"Kell suht palju ja. Ma arvan, et hakkan ka sättima," tõusis Mattis püsti, minnes esiku poole. Kuigi kell näitas vaevu seitse läbi.

"Mis te teete?" pöördusin tüdrukute poole, tahtmata, et Maria tegelikult ära läheks. 

"Mulle tuleb vend järgi," pomises Ave. 

"Ma saan bussiga minna," lausus Maria. 

Ave helistas oma vennale ning Mattis juba kiirustas meie seltskonnast minema. 

"Mis kell sul buss läheb?" uuris Ave. "Saaksid minuga ka koju." 

"Ei ma lähen korterisse, mitte maale," vastas Maria, tõmmates sõrmedega läbi pikkade juuste. 

Kui Maria pea Ave poole pööras, läksin neiule selja tagant lähemale, et riivamisi saaksin "kogemata" tema kiharaid katsuda. See ka õnnestus. Siidised juuksed kõditasid mu käsivart. 

"Ma joon veidi vett," ütles Maria ja pööras end ümber, mulle vastu joostes. 

"Oh, sorry, ma ei teadnud, et mu taga oled," naeratas tüdruk oma roosade huultega. 

"Pole midagi," vastasin mina. 

"Too mulle ka vett palun!" hüüdis Ave Mariale järgi. 


Minu tähed ja kõik 😍 ✅ (Minu 13 astet 2)Where stories live. Discover now