Minu tähed ja kõik 😍 ✅ (Minu 13 astet 2)

16- Margo

Maria liikus elutoa poole, mille kesklinna poolses seinas asus uks, mis rõdule viis. 

"Võin ma selle veidi lahti teha?" küsis ta vaikselt valgest ukselingist kinni haarates. Märkasin, et ta oli ilmselt äsja maniküüris käinud. Tema küüned olid muidugi alati kenad, aga sel korral kattis küünte õrna pinda ka läikiv läbipaistev küünelakk. 

"Muidugi," pomisesin vastuseks, viies pilgu tema paljatele pahkluudele, mis tänu üleskeeratud teksaäärtele paistsid. 

Neelatasin. Mulle meenus asi, mida tegema pean. 

"Soovid äkki, kohvi? Mahla?" pakkus neiu, lähenedes mulle. 

Surusin käed sügavatesse taskutesse, et mu erutus välja ei paistaks. 

"Mahla võtaks küll," laususin naeratades. 

"Apelsini, segu või õuna?" naeratas tema. 

"Apelsini," vastasin noogutusega. 

Maria läks kööki, tulles tagasi kahe klaasi apelsinimahlaga ning kaenlas punane pakk krõpse. 

"Väga tervislik," pööritasin naljatades silmi. 

"Istu," viitas ta pruunile akntiikaega meenutavale diivanile, kus tema käsul (või siis rangel soovitusel?) istet võtsin. 

"Tahad?" ulatas ta mulle krõpsupaki, mahlaklaasi musta värvi klaaslauale asetades. 

"Olgu," vastasin õlgu kehitades. 

Ta andis paki minu kätte, et selle avaksin ning ise läks põlvede peal käies telekani meie ees, otsides teleka alt riiulilt välja DVD-sid. 

"Mida sa vaadata tahaksid?" küsis ta siis. 

"No mida sa vaadata tahaks?" küsisin vastu. Mul on hea, kui tal on hea. 

""Näljamängud"? Emm... "Vaba tuba" on suht halb," arutles ta omaette. 

"No jääb siis "Näljamängud"." 

"Oled sa seda näinud? Mitmendat osa vaatame?" 

"Esimest. Pooleldi." 

Film hakkas peaaegu lõppema, kuid me kumbki polnud ühtegi krõpsu veel ära söönud. Korraga haaras Maria laualt krõpsupaki, võttes sealt ühe krõpsu, endale suhu panne, seejärel mulle pakkudes. Võtsin ühe krõpsu ja panin suhu, kuid seejärel kohe raputas ta pakki, selle suu minu poole, et veel võtaksin. 

Vaatsin talle otsa. Tüdruku nägu oli armsalt lõbustatud, suunurgad ülespoole.

Kui ta aru sai, et ma ei võta krõpsu, võttis ta ise ning hoidis mu nina all, kuni selle tema käest enda huultega kinni võtsin ning ära sõin. 

See ehmatas mind ennast rohkem kui teda, kuigi me mõlemad jäime üksteisele ehmunult otsa vaatama. 

Mu sees lahvatas leek põlema ning kõhus hakkas keerama, pea käis ringi ning süda tahtis rinnust välja karata. Pigistasin enda huuled tugevalt kriipsuks kokku, et mitte näidata välja, kuidas need võbelevad ning käed surusin taas taskutesse, et mitte välja näidata, kuidas need värisevad. 

Tõstsin ühe jala diivanile. 

Neelatasin. 

Haarasin oma mahlaklaasi ja teesklesin, et olen üli süvenenud sellesse, kuidas Katness endale mustikaid suhu hakkab toppima. 

"Sa oled kuidagi kummaline," märkas Maria minu veidrat olekut. "Mis lahti?" 

"Vaatame filmi," üritasin teema mujale viia. 

"See lõpeb kohe," pomises ta. Meie vahele tekkis vaikus seniks, kuni tiitrid mustal taustal jooksma hakkasid ja Maria teleri kinni pani. 

Ta istus minust eemale nii, et seni minu õla vastas olnud tema õlg enam kokku ei puutunud ja keeras end kogu kehaga minu poole, istudes rätsepa istesse pehmel diivanil. 

Tema silmad jälgisid mind.

Neelatasin. 

Tundsin nagu oleksin selle... Mis ta nimi nüüd oligi.. No selle naissoost noorsoo politseinaise ülekuulamisel, kes minu ülestunnistust ootab, aga... See olukord praegu oli kordades pingelisem. Sellest sõltub kõik. 

"Mh?" mühatasin nagu ei saaks aru, mida ta minust tahab. 

"Kas su emaga juhtus midagi või pereliikmetega? Oled nii... Tõsine," muretses Maria. 

APPII!!! Päriselt?