19- Maria

276 30 0
                                    

Lamasime minu voodis, minu magamistoas. Vaatasime mõlemad lage ega öelnud sõnagi. Ilmselt tundis tema sama, mida mina- väikest paanikat segatud rõõmu, hirmu ning tunnete virr-varriga.

Margo keeras end külili näoga minu poole ning silitas minu põske, ise arglikult naeratades. 

Keerasin ka ise kehaga end tema poole ning jälgisin hämara öötule valguses tema tumepruune silmi. 

Margo suudles mind otsmikule. 

"Sulle sobib see öösärk," ütles ta vaikselt, tehes komplimendi minu Miki hiire pildiga halli öösärgi kohta. 

"Tänan," ütlesin vaikselt. 

Margo oli nagu minagi särgi ja aluspükste väel. Mulle meeldis näha tema mehelikult karvaseid jalgu, mis tekiserva alt välja paistsid. 

Ronisin poisile rohkem kaissu ning kallistasin teda. Tema keha lõhnas veidi nagu karamell ning juuksed Head and Shouldersi järgi. Muigasin, sest tolle sama šampooni järgi lõhnavad ka mu isa juuksed. Lisaks kasutab mu isa alati kuskile peenemasse kohta minnes Versace parfüümi. 

Margo kallistas mind vastu ja kinkis õhkõrnu suudluseid mu juustesse. Tundsin tema sooja hingeõhku peanahale. 

Meie kehad olid nii lähedal. Mu keha põles. Mul oli jube viimased paar tundi olnud kohutavalt palav. 

"Kas võin akna veidi lahti teha?" küsisin vaikselt. 

"Jah," vastas poiss. 

Tõusin voodile põlvedega ning hakkasin akent avama, kui tundsin, kuidas Margo oma käe mööda minu selga tagumikuni alla libistas. 

Avasin akna ning viisin naeratava pilgu tema poole, maandudes oma ülakehaga tema kohale. Ta tõmbas mu õrnalt kaelast enda näole lähemale ja suudles mind suule. Ma oleksin jällegi tahtnud minestada. Suult liikus ta õrnalt oma huultega mööda mu põski kaelale, mis mu keha halvatas. 

Margo langetas mu selili voodile ning suudles kaela edasi. 

Seesmiselt ma kuskil sügaval soovisin kogu hingest, et asi lähekski üle käte, kuid ta ei puudutanud isegi riivamisi ei minu rindu ega ka jalgevahet. Hoidis distantsi nagu oleks ta väike laps, kes soovib magustoiduks antud pulgakommi tagavaraks hoida. 

"See on nii hea," sosistasin poisile kõrva, kui ta ikka veel oma huultega mu kaelal liikus, paar korda mulle aeg-ajalt ka suule ja otsmikule suudlusi andes. 

Ma panin enda käed tema ümber selja taha, üritades tõmmata teda rohkem minu kehale lähemale. 

Mulle meeldib mõte sellest, et ma ei saa justkui kuskile tema eest põgeneda ja ma ei tahagi. Mulle meeldib olla tema "vang" kui nii saab öelda. 

Kuid nii, kui ta sellest aru sai, et teda endale lähemale tahan kogu ta kehaga, tõmbus ta taas eemale. 

"Mis on?" küsisin vaikselt. 

"Ei midagi," pomises ta vaikselt ja naeratas selle jätkuks värisevate suunurkade saatel. Ta üritas naeratusega varjata teatud sorti hirmu, aga värin ta sees reetis selle. 

"Midagi on," sosistasin vaikselt. "Sa ei pea mind kartma."

Minu tähed ja kõik 😍 ✅ (Minu 13 astet 2)Where stories live. Discover now