Minu tähed ja kõik 😍 ✅ (Minu 13 astet 2)

29- Margo

Möödunud oli kolm kuud, mil me olime saanud kokku nii kolmapäeval kui ka nädalavahetustel. Käisime ka Maria sünnipäeva tähistamas Tartus. Uisitasime ja sõime sushit. Siiani ma olen uskunud, et sushi mulle ei maitse, aga tegelikult avastasin, et see on väga hea. 

Ma armastan teda nii väga! Armastan tema loovust ja iseseisvust!

Vaatasin laual valget tabletti. Surusin huuled tugevalt kokku. 

Kui ta teada saab... Mida ma talle ütlen?

Pistsin tableti huulte vahele, rüübates mahla peale. 

Seejärel lasin endal vajuda seljaga vastu diivani seljatuge, haarasin enda kõrvalt puldi ja hakkasin xboxis mängima, kuni kuulsin oma telefoni helisemas. 

"Jouks!" kuulsin telefonist Aeti häält. 

"No tšau! Kuidas kärab?" küsisin vastu, hoides telefoni õla ja põse vahel, üritades keskenduda endiselt ka mängule. 

"Sul vaheaeg praegu?" küsis ta. 

"Jap, just hakkas." 

"Teeb mingi istumise ka? Nagu jõuluka või midagi sellist?" uuris Aet. "Käisin just Lätis." 

"Ma pean uurima, mis plaanid Marial on. Tahaks küll, aga võib-olla pole ta sellega väga päri," rääkisin katkendlikult vastu. "Tra," pomisesin ja panin mängu pausile. 

"Mängid jälle?" mühatas Aet naerma. 

"Ma pole sada aastat mänginud, mida sa jahvatad?" naersin vastu. "Aga jap. Ma pean Mariaga rääkima. Ta tahtis vaheaja teise poole minuga koos aega veeta. Pidime ka veel kahekesi kinke vahetama ja värki." 

"Ja saan aru. Teil vaja pesa punuda," naeris Aet. "Aga kohale ujun ikka. Ei saa sedaviisi aastat mööda saata, et oma väikest hullu ei näe." 

"Näed, näed. Ma räägin ja Mariaga, sest ta praegu Soomes, et võib-olla saame ka varem kokku saada." 

"Kuule, ma tahan su eite ikka ka näha," irvitas tüdruk. 

"Küll sa teda ka näed. Aga mis muidu?" 

"No täitsa putsis tegelikult. Tervis jumala pekkis. Loodan, et ikka läheb paremaks ja saab kokku. Tooks siis joogid ja sinu poolt place."

"Kuidas sul kutiga?" uurisin ja rüüpasin enda järele jäänud mahla. 

"Ei no see ka mingi jonnib ainult kõrva ääres."

"Mida siis?" 

"Põhimõtteliselt, et vist läheme lahku. Seda enam tahaks pea täis tõmmata." 

"Karm."

"Teil kõik korras? Tülisid pole olnud?" uuris Aet.

"Ei ole veel. Kõik on väga hästi ja ma üli õnnelik. Ma lihtsalt loodan, et ma midagi pekki ei keera. Või ma tal üle ei viska."

Rääkisime Aetiga veel tükk aega oma eludest ja tegemistest, kuni sisse tuli Maria kõne. 

"Hei!" hüüdis ta telefoni. 

"Tšau!" hüüdsin lõbustatult vastu. "Kuidas siis mägedes ilm?" 

"Lihtsalt super! Suusatasin täna päev läbi, jalad nii tuimad nüüd." 

"Vaata, et end seal ära ei tapa."

"Ma armastan suusatamist! Kuidas sul läheb?" 

"Väga hästi. See, et Aet küsis, kas mingi jõulu jooma kah teeme, et ega sul selle vastu midagi pole?" küsisin, otsides aeg-ajalt sõnu. 

"Ei. Miks?" üllatus tema. 

"Kuidagi sa ei tundu selline jooma inimene. Aga ilmselt tuleb üks täis karsklane ka, siis saate koos chillida."

"Olgu. Aga muidu?" 

"No käisin täna Vallikal jalutamas ja siis emaga söömas. Suht igavalt täna läinud." 

"Aga saad vähemalt teha, mida tahad." 

"Jap." 

"Aga tšau! Ma sööma ja siis sugulastega välja!"

"Tšau! Kena reisi! Musid ja kallid!"

"Sulle ka, kallis!"