Minu tähed ja kõik 😍 ✅ (Minu 13 astet 2)

32- Maria

Jõime oma teed ning rääkisime maast ja ilmast. Kell oli saanud juba üks. Korraga helises Margo telefon. 

"Oh, ema," ütles ta ja võttis kõne vastu: "Hei!"

"No tere hommikust kullake, ma sõidan praegu Paide poole, et kas tuled minuga sööma?" kuulsin läbi telefoni rõõmsat naisterahva häält. 

"Emm, ma olen praegu muidu Mariaga koos," pomises Margo ja surus silmad kinni, justkui ei tahaks ta kuulda ema järgmisi sõnu. 

Surub silmad kinni, et ei kuuleks.. 

"No aga võta ta kaasa," kuulsin ema häält. 

"Maria, mida sa arvad, kui läheme mu emaga praegu sööma?" küsis Margo minult. 

Noogutasin. 

"Jah, me tuleme."

"Aga ma olen siis paari minuti pärast seal. Pange endid valmis ja tulge alla. Pärast käime poes ka. Võib-olla on sul midagi vaja sinna," ütles Margo ema ja lõpetas kõne. 

Tõusin lõpuks pehmest voodist üles ning hakkasin mööda korterit oma riideid taga otsima, kuid pluus haises higi deodorandi järgi, seega kaevasin oma spordikotis, et leida sealt sobiv outfit.

"Küll sul on ikka segamini kott," muigas Margo, kes juba ammu valmis oli ning esikus oma korterivõtmeid ümber sõrme keerutas, nõjatudes ühe küljega vastu seina. 

"Nii, see pluus," ütlesin, kui ühe kenama ja viisakama särgi välja tõmbasin kuskilt koti põhjast, mida reisi ajal ma polnudki jõudnud kanda, kuna pidevalt oli mul seljas täis higistatud soe pesu, suusajope ning püksid. 

"Ja see on kena," ütles Margo toonil, et "ja jah, sobib küll, käib kah, hakkame nüüd lõpuks minema". 

Margo avas mulle juhi kõrvalistmele ukse. 

"Tere," ütlesin vaikselt autosse istudes. Mul oli kuidagi ebamugav. 

"Tere! Näen ka lõpuks oma poja pruudi ära," ütles Margo ema rõõmsalt. Armas naeratus tantsis tema huultel. 

"Ma olen Maria," tutvustasin end, kuigi ilmselt seda teadis naine ennegi. 

"Mina olen Emma." 

Mulle jättis Emma väga sümpaatse ja armsa mulje. 

Lõunasöögil läks ka väga hästi. Kõik oli super. Rääkisime Margo emaga minu koolist ning meie tutvumisloost. 

"Te sobite Margoga nii hästi. Mul nii hea meel, et ta on enda kõrvale kellegi nii armsa leidnud," ütles Emma, kui tagasi Margo korteri ette sõitsime. "Margo on sinust nii palju head rääkinud."

Ma naeratasin vaikselt. 

Kui treppidest üles kõndisime ütles Margo: "Mu ema fännab sind ikka täiega."

"Panin tähele jah," vastasin. "Ainult kiitis kogu aeg iga mu tegemist. Nii armas."

Margo muutus kuidagi vaikseks ja morniks. Ta keeras võtmete kõlina saatel ukse lahti ning viskus sõnagi lausumata oma voodisse. 

"Mis on, Margo?" liikusin poisi poole. 

"Midagi. Lihtsalt vähekene väsinud," vastas tema, keerates näo seina poole ja mulle selja. 

"Ma tunnen kuidagi, et midagi sul on, millest sa ei taha rääkida," silitasin tema selga. 

"Seedin sööki," pomises Margo. 

"Olgu, ära räägi," heitsin end tema kõrvale pikali. 

"Sa ju pole mulle ka oma elust kõike rääkinud," porises Margo. 

"Olen ikka. Võib-olla mingid vähemtähtsad asjad rääkimata."

"Oled sa olnud kunagi surma suus?" küsis poiss ja keeras end minu poole. 

"Millest selline teema?" imestasin. "Olen. Ma poleks pidanud sündimagi. Ma tegelikult sündisingi surnuna, kui nii võib öelda. Ja ka mu ema käis teises ilmas ära arstide sõnul." 

"Appi," pomises Margo. 

"Ja no mul oli ka kunagi pimesooleoperatsioon. See oli nii piiri pealne, et oleksin ka peaaegu surnud," rääkisin edasi. "Aga sina? Miks sa seda üldse küsid?" 

"Mis siis, kui mina ära suren?"

"Mis juttu sa ajad?" kortsutasin kulmu ning silitasin noormehe sooja põske. "Miks sa peaksid?" 

"Ma ei tea," viis ta oma pilgu minult lakke. 

"Kas sa kardad surma?" küsisin siis. 

"Kord oli mul üks tuttav, kes mängis eluga. Ta sai tänu headele psühhiaatritele sellest üle ja leidis oma elu armastuse, aga nüüd teda enam pole. Kui mängitakse eluga, siis jälitab seda inimest surm ja kõige ebasobivamal ajal võetakse ta siit maailmast kaasa." 

"Miks sa seda mulle räägid?" 

"Ma tahtsin end kunagi üles puua," pomises Margo. 

"Ma tean seda," ütlesin, kuna olin Ave käest seda lugu juba varemgi kuulnud. 

"Ma armastasin väga ühte tüdrukut. Mind süüdistatakse, et valisin sinu, kuna oled talle uskumatult sarnane. See tüdruk tegi mulle haiget, väga ja ma arvasin, et pole mõtet elada. Olen ka hiljem üritanud. Nüüd käin ma psühhiaatri juures ja võtan kangeid antidepressante," rääkis Margo. 

"Sa pole nii tõsine kunagi olnud. Ma tean, et oled raske minevikuga, aga ma tean, et koos saame sellest kõigest üle," silitasin noormehe pead. 

"Aitäh sulle," ütles ta vaikselt ja kallistas mind. 

---

Lucsya: Kõik te võite alla kommenteerida, kuidas teie meelest see raamat lõpeb. Kõik õigesti vastanud saavad tulla minuga välja sööma ja kui neid õigesti vastanuid on ainult üks, siis saab ta valida endale sobiva söögikoha ning teen söögi välja kuni 25 euro väärtuses! :D 

Sööma viin alles siis, kui raamat on valmis kirjutatud ja lõpp kõigile teada. 

Igaüks saab pakkuda vaid ühe variandi. Mitut ühe inimese poolt ei arvesta.