Ootasime Margoga bussipeatuses. Meiega pidi liituma Mattis ning Ave.
"Kes Mattis on?" küsisin poisilt, kes mul liigagi lähedal seisis. Kui ma paar sentimeetrit veel tema poole oma keha kallutaks, oleks ma vatu tema vasemat õlga. Ma tahaks seda väga teha, aga ma ei tee.
"Mu sõber," kehitas Margo õlgu. Sõrmi oma mantlitaskus liigutades.
Juba saabuski buss peatusesse, kust rõõmsameelsed lapsed ja noored tänavale jooksid, nende seas bussist väljus ka Mattis ja Ave.
"Hei!" kallistas Ave Margot, mis pani mind imelikult tundma. Ma oleks isegi tahtnud teda lüüa selle eest. Kuidagi muutis see kind vastikult armukadedaks.
"No davaj tüdrukud ja Markus," ütles Mattis valjult. "Tõmbame tobi ette ja peo käima!"
Me vaatasime kolmekesi eksinud pilguga talle otsa.
Nüüd sobib lisada siia selle vaikise heli, milleks on rohutirtsude siristamine, aga kuna on hilissügis siis päriselt seda ei kostu.
Poiss kehitas õlgu ja lükkas mokkade vahele ühe peenikese suitsu, süüdates selle välgumihkliga, mille peal on kujutatud blondi ülemeigitud naise buduaar.
Ave läks eemale.
"Mida?" pomises poiss ja õhkas suust välja halli tossu.
"Sa oled nagu puhastamata korsten," noris Ave pahaselt.
"Las ma siis olla pealegi," irvitas Mattis. "Margo, Türi tüdruk, võtate?" pakkus ta meilegi suitsupakist tobi.
"Ei tänan," ütles Margo, astudes veidi mu ette, justkui tahtes mindki takistada pakkumist vastu võtmast.
Ma poleks nii või naa võtnud ka.
"Ikka oled see vana Margo, kes isegi kahekümne pakkumise peale ka ei võta. Okey. Ma ei piina sind. Hoian enda raha kokku, kui ei pea jagama," muigas punase paksu habemega poiss.
Liikusime vaiksel sammul Margo korteri poole. Kesklinna viienda korruse kuldpuuri.
"Miks me nii aeglaselt liigume?" küsis Ave, kes siiani oli vaikides meie seljataga järgi lonkinud.
"Tahad sa seda korstent terve õhtu nuusutada? Tuulutame veits," ütles Mattis kustutades enda suitsu prügikasti peal oleval tuhatoosil ning selle sinna seejärwl sisse jättes.
"Iu," võdistas tüdruk õlgu.
"Su kehakeelest võin vaid lugeda seda, et sulle see päriselt ka on vastu karva," tegi poiss kätega suuri žeste taeva poole.
Mulle Mattis täitsa meeldis. Suitsetamise pool on jama, aga ta tunneb end vabalt ja räägib päris lahedat juttu. Ta meenutab mulle härjapõlvlast ona rohelise dressika ning mustade pükstega, ees habe ja ka pealae peal ilutsemas roostetanud raud.
Veidi eemal meist märkasime väikeseid 10-12-aastaseid poisse, kes ilutulestikke ja paukherneid paugustasid.
"Need tatid ei suuda aastavahetust ära oodata," pomises Ave.
"Neil ei lähe taskuraha kondoomidele," lisas Mattis.
"Kuidas nad üldse poest tulevärgi kätte saavad?" küsisin mina.
Margo avas meile korteri välisukse metallnööbiga, mis startis piiksuva heli märguandeks.
"Aitäh!" ütlesin mina viisakalt ainukesena, kui poiss mulle ust lahti hoidis.
"Aga palun," vastas ta naeratades ja ma võin kihla vedada, et ta natuke punastas, mis pani mu keres liblikad diškot tantsima.
Jõudnud korterisse ja endid üleriietest lahti koorinud, leidsime igaüks endale koha Margo ühetoalises roheliste ja siniste seintega korteris. Mattis istus pruunile kotttoolile, Margo mustale nahast arvutitoolile ning meie Avega diivanile.
"Mis teeme?" küsis Margo.
"Mängime tõe ja teoga kaarte," ütles Martis.
"Kuidas see veel käib?" kortsutas Ave kulmu.
"Turakaga nii, et iga kord kui korjad, küsib eelmine korjaja sinu käest tõde või tegu," seletas Mattis.
"See tundub huvitav," laususin mina.
"Okey," sõitis Margo arvutitooliga enda kirjutuslauasahtlite juurde, tõmmates kolmest keskmise lahti, võttes sealt välja sinise tagusega mängukaardid.
Kui kaardid jagatud said, hakkas mäng pihta. Alguses ei pidanud esimene ring keegi korjama. Kuid teise ringi ajal osutus Ave korjajaks.
"Tõde või tegu?" küsis Mattis.
"Äkki peaks ainult tõega tegema, sest mu korteris ei anna väga tegusid teha ja naabreid me ka tülitada ei taha," ütles Margo.
Meie Aevaga noogutasime nõusolevalt. "Jah."
"Okey. Siis ainult teod," noogutas Mattis. "Kas sa oled suhtes?"
"Eip," raputas Ave pead.
"Kui igav. Oleksin juba hakanud huvitavate küsimustega pommitama, kui vastus oleks "jah" olnud," sõnas Mattis nördinult.
—-
Lucsya: Kui teid huvitavad lahedad peomängud, siis teen varsti Antiloogikasse (joomispeo ja tavalise peo) mängude nimekirja.
YOU ARE READING
Minu tähed ja kõik 😍 ✅ (Minu 13 astet 2)
Teen Fiction"Kust tulevad nii imelised sõnad?" "Suust." "Kust need suhu saavad?" "Südamest." Keegi ei oleks oodanud sellist algust ega lõppu. Huumorit, pisaraid ja ootamatuseid täis armastuslugu. - Kalliskivi ei saa lihvida ilma hõõrumiseta. -- NB! Raamat sisal...
