Minu tähed ja kõik 😍 ✅ (Minu 13 astet 2)

49- Maria

Mõned päevad hiljem rääkisime grupivestluse videochatis Aetiga juttu. Rääkisin talle oma valuhoogudest rinnas, mille järgi ta järeldas, et tegemist on depressiooniga. Jutustasin sellest, et unustan asju. 

Korraga liitus meie vestlusega Margo. 

"Noh, kas oled välja mõelnud selle põhjuse?" küsisin mina. 

"Maria, ma ei arvanud, et sa siin räägid praegu," pomises Margo. 

"See oli küll alatu, et Avega välja läksid Maria asemel," pomises Aet. 

"Te olete mestis või?" küsis Margo. 

"Mida iganes. Ma lähen teen ühe tee endale," ütlesin silmi pööritades. Jätsin kõne käima ning läksin teed keetma. 

"Kuidas enesetunne?" uuris ema, kes kööki astus, käes suur poekott toidukraamiga. "Lootsin, et saame täna minna koertega jalutama ja teha filmiõhtu perega. Ma tõin veini ja popcorni," lisas ta ning naeratas armsalt, mis tõi ka minu huultele hetkeks naeratuse. 

"Ma räägin praegu Aeti ja Margoga videochatis," pomisesin ning valasin kuuma vee tassi. 

"Mis nad siis räägivad?" uuris ema. 

"Nõudsin Margolt põhjust," ohkasin vaikselt ja liikusin tagasi ülemisele korrusele. 

"Ma arvan, et peate asjad selgeks rääkima," ütles Aet ning lahkus vestlusest, jättes meid Margoga kahekesi. 

Rüüpasin vaikides teed, et ta rääkima hakkaks. 

"Su käitumine on nii veider minu suhtes. Kui ma pole mitte milleski süüdi, siis miks sa mulle nõnda teed?" küsisin ja panin tee öökapile ning osad silme ette vajunud juuksesalgud lükkasin kõrvade taha, jälgides ekslevaid Margo pruune silmi. 

Margo neelatas. Seda oli näha, kui tema kõrisõlm liikus. Ta rüüpas energiajooki ning tundus ka veidi pilves või joonud, kuna need silmad ei püsinud paigal. 

"Mida te Aetiga rääkisite?" küsisin siis. 

"Sama, mida ma sulle peaks rääkima," vastas tema. 

"Mida siis?" 

"Ma olen gei," ütles Margo. 

Mu suu jäi lahti nagu tookord, kui Margo ütles, et ma meeldin talle. Ma kordasin enda peas tema öeldut veel paar korda, et see päriselt minuni jõuaks. 

"Miks sa seda siis alguses ei öelnud?" küsisin. "Kuidas sa alles nüüd sellest aru said? Mis sa seksisid mehega või?" Jäin tegelikult rahulikuks. 

"Seda pole nii lihtne öelda," ekslesid tema silmad ikka veel. "Ei. Ma ei seksinud."

"Vaatasid geiporri ja läks kõvaks?" küsisin otse. 

"Midagi vist sellist," pomises ta vastu. 

"Ja sa rääkisid seda Aetile? Sa julgesid talle öelda, aga mulle mitte? Ema teab sul? Aga Avele rääksisid siis ka või?" tulid mul suust küsimused nagu kuule kuulipildurist. 

"Aetiga arutasime seda. Ei tea keegi muu," vastas Margo. 

"Ma vajan selle üle veidi mõtlemist," podisesin endale nina alla. "Anna andeks kõige eest. Oleksin pidanud teadma. Sa olidki liiga täiuslik."

Panin kõne kinni. See tunne, mis mu sees keerles oli kohati kurbus, kohati viha, aga samas iroonia, mis mind muigama pani- ma olen nii pandav, et isegi geile sobin? Seepärast talle meeldisidki minu laiad õlad ja mehine kehaehitus? Kui ma teeks läbi sooperatsiooni, kas ma siis meeldiksin talle jälle?

"Kuidas see on võimalik!?" karjusin kõva häälega üle maja. 

"Mis on võimalik?" sisenes ema pesukorviga mu tuppa. 

"Margo on gei!? Kuidas see juhtus!?" 

---

Ma tahtsin teiega seda kummalist lugu nii väga jagada. Ma kardan siiani. Siiani on mul kerge depressioon. Käisin psühholoogi juures, kuid tema ei viitsinud minuga tegeleda ja tahtis mind saata otse psühhiaatri juurde, kes kirjutaks mulle välja antideprekad, aga ma tean ise, et need ei aitaks mitte midagi, kuna kui olen endale juba tõde kinnitanud saab mulle selgeks, milleks seda kõike on vaja. Ma saan endaga ise hakkama. Egoistlik. Ma tean. 

Aga nagu mu ema ütleb: "Kalliskivi ei saa lihvida ilma hõõrumiseta." 

Ju on tal õigus. Ju on selles tõetera sees, et kõik juhtub põhjusega. 

See lugu pole veel läbi. Mu lugu läheb edasi. Olen jube põnevil, mis minu elul mulle veel pakkuda on. 

See raamat on pühendatud teile kõigile, kes te seda loete.
Aitäh, et olete olemas.