Minu tähed ja kõik 😍 ✅ (Minu 13 astet 2)

40- Maria

Jooksin ise ka nii kiiresti, kui võimalik viiendale. 

Võõras kutt istus diivanil, käed silmadel ja kiigutas end edasi-tagasi. teda lohutasid Aet ja Loora. 

Margo oli köögis, rääkis Tomiga. Liikusin ise ka nende juurde ning nägin ka siis Keni seal. 

Margo rüüpas oma klaasist mingit koksi, Kenil oli käes õlu ning Tomil siider. 

"Äkki ei peaks täna rohkem jooma?" küsisin vaikselt. 

"Me oleme jumala kained veel," muigas Ken. 

"Su telefon helises veel päris mitu korda," pomises Margo tusaselt. 

"Mind ei huvita see telefon. Minu ja Kenneti vahel on kõik ammu läbi," vastasin, minnes talle lähemale. 

Tom rüüpas oma siidrist lonksu ja ütles siis: "Minu meelest reageerivad praegu kõik üle. Kõik on jumala chill ju. Keegi surma pole saanud, ahistaja läks koju. Korras. Nautige nüüd teie ka pidu."

"Minge tehke väike jalutuskäik ja kõik saab korda. Rahunete maha," lisas Ken. 

"Olgu," pomises Margo ja vaatas siis minu poole. Noogutasin. 

"Kell on juba kolm öösel," ütles Margo enda telefoni vaadates, kui jalanõusid uuesti jalga panime. 

"Päris palju jah," sõnasin vaikselt. 

Õue jõudes sadas ikka veel lund. Sadu oli peitnud enda alla juba osad jäljed. 

"Anna andeks kõige pärast," pomises Margo vaikselt. 

"Sina mulle ka," ohkasin vastu ning otsisin enda käega Margo kätt, et sellest kinni võtta, kuni leidsingi. 

"Ma nii kardan sind kaotada," lausus poiss, pigistades veidi mu kätt. 

"Sa ei kaota," raputasin pead. 

Tema silmad jälgisid minu omi. Ta jäi seisma ning tõmbas mu kena endale lähemale, surudes vaikselt enda soojad huuled minu huultele. Tundsin, kuidas tema parem käsi mu juustesse poeb ning vasem alaseljal mind Margi poole tirib. Mida pikemaks see suudlus muutus, seda rohkem ma hakkasin mõtlema sellele, mis siis saab, kui ma ükshetk neid huuli enda omadel enam ei tunne. 

Mu keha läbisid värinad, kui meie keeled kohtusid. 

Kui suudlus lõppes ütles Margo: "Kui praegu oleks suvi, siis ma kooriks su siinsamas paljaks ja ei lõpetaks sulle naudingute pakkumist enne, kui koidab hommik."

Endiselt seisime üksteise lähedal. Näod peaaegu koos. 

"Need sõnad ajavad mu pöördesse, kas tead," sosistasin flirtivalt, suul mänglemas kerge kaval muie. 

"Mul võiks auto olla, siis saaksime sinna minna," surus Margo pärast seda hambad kokku, justkui oleks peas just endale auto ostnud, mis maksab liiga palju. 

"Nii kiimas?" küsisin siis naeratades, hammustades õrnalt endale huulde ning suudlesin Margot tema vasemale jahedale põsele. 

"Sinu järgi kogu aeg, Maria," ütles tema ning haaras mu endale sülle, mis mind kiljuma pani. Margo jooksis lumehange poole, visates siis end sinna pikali, nii et tema peale jäin. 

"Margo, sa oled hull, aga su sõber on tark," naersin mina. 

"Mis sõber?" ehmatas Margo hetkeks ära. 

"Tom. Tal hea mõte, et võiksime kahekesi õues olla," selgitasin talle. 

"Jah," ohkas Margo sügavalt välja ning suudles mind uuesti. "Kohe, kui hommikul kõik on ära läinud, korvan sulle kõik oma patud," rääkis ta läbi suudluste. 

"Mina sulle ikka," naersin ning tõmbasin tal salliserva alla poole, et poissi kaelale suudelda. 

"Me veedame terve järgmise päeva ja öö romantikas," ütles Margo. 

Ma tundsin seda tunnet veel tugevamalt. Tunnet, kui väga ma teda tahan ja vajan ning seda, kui palju ma teda armastan. Tunnet, et miski ei saa valesti olla, kui ta on ja jääb mu kõrvale. 

Siis tekkis mul hirm. 

Mul tekkis kabuhirm selle ees, et äkki saab see hea otsa. Äkki meid homme pole? Mul tekkis paanikahoog ja täiesti tühjast kohast hakkasin nutma. 

"Maria! Mis on?" küsis Margo ehmunult, minu pisaraid oma salliotsaga ära pühkides. 

"Ma armastan sind nii väga!" pugesin oma peaga tema salli sisse. Kallistasin teda nii tugevalt. Ma tahan, et ta teaks, kui väga palju ta mulle tähendab. 

-

Lucsya: Mul on küsimuse raamatu lõpetamise kohta. Mul peas on situatsioon juba valmis mõeldud, aga ma ei suuda otsustada, kuidas seda ikkagi ellu viia. Küsimus: Kas Kennet või Margo?
(küsimus pole sobivuses)