Mafia Boy [VALMIS😍😁]

20.osa

Eelmises osas:
Ma võtsin Justini käest ja juhatasin ta üles minu tuppa.

Jätk:

Olime mõnda aega juba istunud minu voodil vaikuses. Justin pani oma käe minu käele ja vaatas mulle kurvalt otsa.
"Vabandust, et sa pidid seda tegema..kõigest selle pärast et ma ei suutnud rahuneda", ütles Justin ja tema häälest oli kuulda kahetsust.
" ära muretse selle pärast", ütlesin ma pilku maha suunates.
Justin suunas samuti hetkeks pilgu maha kuid siis tõusis püsti ja hakkas ukse poole kõndima. Tõusin kiiresti püsti ja haarasin ta käest.
"Ära mine, palun", ütlesin ma teda minupoole ümber pöörates.
Ta manas oma suule naeratuse, mis paistis pigem kurb kui rõõmus ja me kallistasime. Sulgesin silmad ja võtsin ta tugevalt enda kaissu. Ta pani oma käed samuti hellalt minu ümber ja tugevndas kallistust. Ei ta ei kallistand liiga tugevalt või valusasti. Ta kallistus oli kõige pehmem kuid samas tugevam kallistus mida olin oma elus tundnud. See pani mind naeratama.
Ma tundsin, et maapind kaoks mu alt ja ma hõljun. Liblikad mu sees tekitasid minus väikeseid värinaid. Ma naeratasin. Naeratasin siiralt.
Ma põimisin käed tema kaela ümber ja vaatasin talle otsa. Ta hoidis käsi minu puusadel ja vaatas mulle silma. Ta silmad need olid jälle need samad soojad kristallid mida ma harjunud olin tal nägema. Need tegid mu rõõmsaks ja panid veel rohkem naeratama. Veel rohkem? Ma tundsin, et ma uppun õnne sisse mis mu sees oli.
"Kas meie plaan on jõus", küsis Justin pärast mõneajalist vaikust.
"Mhm", vastasin ma noogutades, kui sain aru, et ta mõtleb meie õhtust välja minemist.
"Kell 6?", kostis küsimus Justinilt ja ma noogutasin teda oma kallistusse haarates.
Ta hoidis oma tugevaid käsi minu ümber ja ma tundsin end olevat maailma turvalisemas paigas.
Kostus telefoni helin, ja see tuli Justini telefonilt. Ta võttis ühe käe minu ümbert ja võttis sellega enda taskust telefoni. Ta vaatas korraks ekraani kuid seejärel vajutas kõne kinni ja põimis käed uuesti ümber minu.
" sa võid vastu võtta", ütlesin ma talle natuke murelikult. Ma ei taha, et ta ei vastaks kõnedele minu pärast.
"Need on töö asjad, aga praegu ma tahan end ainult sinule pühendada", ütles ta silitades mu põske oma pöidlaga.
Ta telefon helises uuesti ja ta ohkas sügavalt ja pööristas silmi. Võtsin telefoni ta taskust ja võtsin kõne vastu. Andsin telefoni talle ja tegin kutsika silmi, et ta selle vastu võtaks. Ta naeratas ja pani telefoni endale kõrva äärde.

" jaa"
" te ei lase teda lahti"
"Mhm"
"Ma tahan temaga ise asjad selgeks rääkida"
"'Ja!!"
"Okei"
"Mkm"
"Täna ei, ütle kõikidele meestele et täna nad mulle ei helistaks"
"Mhm,,jah"
"Nägemist carl"

Peale kõne Justin vaid ohkas ja istus mu voolile.
"Kõik on ikka korras?", küsin ma murelikult ja istusin Justini kõrvale.
Ta vaid naeratas ja tõmbas mu enda kaissu. Ta pani mulle peale pleedi ja tõmbas enda vastu. Ta peitis näo mu juustesse.
Ma panin käe ümber tema ja sulgesin silmad. Ma ei vajanud mitte midagi muud kui lihtsalt olla tema juures ja tema kaisus.
Imeline on see, kuidas võib üks inimene nii vähese ajaga sulle nii kalliks saada. Tegin talle otsaette musi ja üritasin natukeseks uinuda.

****

Ärkasin minu toa ukse koputuse peale. Vaatasin enda kõrvale ja seal polnud endam Justinit. Sättisin natuke istuli tulles enda juukaseid.
" jaa sisse", ütlesin ma samalajal oma juukseid normaalsemaks saada üritades.
Sisse astus Liam. Ta juuksed olid sassis ja nähe oli, et ta on natuke maganud.
"Vabandust õeke, et ma täna oma sõbrad ilma sulle midagi ütlematta meile külla kutsusin", ütles Liam harglikult oma mängivaid sõrmi vaadates.
" pole midagi", ütlesin ma vaikselt, haigutades.
"Aga palun järgmine kord ütle...", lisasin ma kiirelt juurde ja muigasin.
" oled sa näinud milline sa välja näed?", küsin ma Liamit vaadates ja muiates.
Liam liikus kiirelt minu toa peegli juurde ja ta suu vajus lahti. Ta põsel oli mingid rohelised plekid.
Ta hakkas käega oma põski nühkima ja tormas mu toast välja.
On totu, mõtlesin ma omaette ja ringutadin end. Ma vaatasin enda voodi kõrval olevale öökapile ja seal oli väike kirjake.

Sorry pidin ära minema, empsil oli vaja, et ma teda kuhugi viiks. Maga end siis ikka ilusti välja iludus. Ole siis kella 6 valmis.. Ma tulen sulle järele.

Justinilt

Naeratasin oma ette ja vaatasin peeglisse. Huvitav mida ta küll sellises lõustas näeb ilusat. Panin selle kirjakese ühte väiksesse karpi, mille avades hakkab rahulik muusika mängima.
Liikusin öökapi juurde ja haarasin telefoni, millest ma kella vaatasin. Whaat???
Kell oli juba 16.45, ehk siis peaaegu 5... Oi kurat kella 6- ni on nii vähe aega. Kuidas ma küll nii kiiresti valmis saan...
Valisin riietust kaua. Lõpuks otsustasin ühe mugava ja nummi outfiti kasuks.

Ma ei tahtnud üle pingutada ja tegin endale kerge meigi. Kuna ma olin välja puhanud, ei olnudki mul tugevamat meiki vaja.
Justini kaisus jäin ma üli kiiresti magama. Ta on pehmem kui kaisu mõmmik. Hehe.

Vaatasin telefonist kella. Kell oli saanud juba saamas 6. Õigemini oli kell juba 17.50.  Jooksin trepist alla ja vaatasin kööki. Emps oli jõudnud koju ja pakkis kottist mingeid asju kappi.
"Tsau emps", ütlesin ma ja istusin köögi lauale.
" tsau tsau", ütles emps ja vaatas mind noomiva pilguga.
"Ups", ütlesin ja hüppasin laualt alla.
Istusin toolile ja toetusin küünarnukkidega lauale.
" ja kuhu sa noor preili minemas oled?", küsis emps huvitatult.
"Hehe..ma lähen selle Justiniga.. Kinno ja nii'", ütlesin ma õrnalt punastades ja juttu venitades.
" oi oi,", ütles emps naerdes.
Hakkasin samuti naerma.
Telefoni tuli sõnum ja ekraanilt oli näha, et see on Justin ja ta on kohal. Mu süda hakkas puperdama, kuid siiski suundusin ma koridori ja panin jalga pikka säärga saapad. Sulgesin silmad ja hingasin veel viimast korda sugavalt sisse ja välja. Avasin ukse ja ma oleks lihtsalt minestanud.
Justin seisis maja ees ja tema taga oli must limusiin.
Justin seisis seal ja ta käes oli hiigel kimp beebi roosasi roose.

Panin käed imestusest suu ette ja vaatasin seda kõike suurte silmadega.
Mu silmist voolas õnne pisar, mille Justin minu juurde jõudes oma pöidlaga kuivatas.
"Need roosid...see on mu lemmik värv..kuidas sa teadsid, et minu lemmikud roosid on beebi roosad", küsisin Justinilt ja kallistasin teda tugevalt.
" sa pead tänama oma ema", ütles Justin ja naeratas. Vaatasin kodu poole ja ukse peal seisis emps. Ta siis teeskles, et ei tea kuhu ma lähen. Kuidas, kuna,mis ajast minu emps ja Justin suhtlevad. Läksin viisin roosid, empsile,et ta neile mingi hea koha kodus leiaks.

Sohver avas meile limusiini ukse ja me istusime sinna sisse. See oli seest veel veel kaunim kui väljast. Justin valas meile välja pokaalidesse joogid ja andis ühe mulle.
"Me pidime ju kinno minema..aga see limusiin roosid sinu riietus..", ütlesin ma imestunult oma kleidi alumist serva sättides.
" vabandust iludus, aga me ei lähe kinno"ütles Justin kavalalt naeratades.
"Aga kuhu me siis lähme", küsisin ma imestanult.
" see ei oleks siis ju üllatus", ütles Justin ja tegi mulle otsaette musi.