Mafia Boy [VALMIS😍😁]

35.osa

.....eelmises osas....

"Sa ei sure, ja kui sured siis suren mina ka. Aga sinna on aega, sest me sureme siis kui me oleme väga väga vanad tibuke!", rääkis Justin nagu lapsega ja samas nagu püüdes mulle seda selgeks teha.
" saad sa aru", ütles Justin hellemalt.
Noogutasin
"Aga..." tahtsin jätkata, kuid Justin katkestas suudeldes mind hellalt kuid tugevalt.
"Said aru", ütles Justin ja tema suunurgast oli näha naeratust.
Naeratasin noogutades ja viisin käed ümber Justini kaela, teda tugevalt kallistades.
Nii hea, et ta mul olemas on.

Järgneb.....

" kallis, millal ma saan haiglast välja koju?"küsin ma kurvalt Justinilt.
"Musike, sa ju tead, et see pole minu teha.. Sa pead ise jõudu koguma ja kui sa oled küllaltki tugev siis saadki haiglast välja", ütles Justin mulle siiralt silma vaadates ja surus pehmed huuled mulle kaelale.
Ohkasin välja õhu mille olin märkamatult endas hoidnud. Silma tekkisid kibedad pisarad.. mida igati üritasin Justini eest varjata. Kõigi eest varjata. Olin kõigile nii palju kannatust valmistanud.
Kõik olid pidanud minu pärast nii palju pisaraid valama. Mina olin kõiges süüdi.

" kallis, sa nutad?", küsis Justin ja pööras mu näo tema poole. Proovisin pea uuesti ära pöörata, kuid see ei õnnestund.

"Emily, sa ei kujuta ette kui palju ma sind armastan. Mida ma peaksin tegema, et sinu imekaunitest silmadest ühtegi pisarat mööda põske alla ei voolaks?", küsis Justin tõsiselt mulle silma vaadates ja minu juukseid õrnalt silitades.
" sa oled liiga palju teinud..selles ongi asi", ütlesin Justinile ja tõusin tema käte vahelt. Kõndisin aknani ja vaatasin öise taeva kõige heledamaid tähti. See meenutas seda päeva, mil Justiniga esimest korda kohtamas käisime. Peagi tundsin tugevaid käsi enda ümber ja pehmeid huuli kaelal.

"Kallis tahad lähme homme mõneks ajaks palatist välja. Sa oled liiga kaua juba nende igavate seinade vahel viibinud. Ma arvan, et sulle tuleks kasuks värsket õhku hingata.", rääkis Justin tasakesi, mu kaelale suudlusi jättes.
" jaaa", oli minu ülemeelik vastus, mille möödudes ma Justinit musidega üle katsin.
"Okei, aitab tänaseks", ütles Justin ja viis mu süles voodisse .

" sa pead puhkama kaunitar", ütles Justin ja kohendas mu tekki.
"Palun jää täna minuga..no ainult üheks öös.. Paluun", ütlesin ma kurbi kutsika silmi tehes.
"Sa tead, et olin eile, üleeile ja ka üleüle eile siin sinu kaisus..aainult ükes ööks", ütles Justin tasakesi minu juusesse pobisedes.
" Kallis, sinust üks öö eemal olemine on liiga raske...ma ei jää isegi magama.. ",ütlesin ma paluvalt Justinile..lootes, et ta siiski jääb.
" Sinu ookeani silmadele on võimatu ei öelda printsess", ütles Justin kustutades laualambi ja puges mulle kaissu.
"Kas jääd siis ainult silmade pärast", küsisin ma võlts mossitades.
" ei... Sinu kulmud on ka päris kenad", ütles Justin kiusu pärast ja sättides end teise külje peale magama..

Oi seda sa kahetsed mees..oli mu esimene mõtte. Ronisin Justinile lähemale alustades näpuga tema seljale joonistamist. Ajapikku võtsin ka huuled appi ja liikusin ta kaelani. Puudutasin õrnalt huultega ta kaela, liikudes järjest allapoole ja jättes maha väikseid suudlusi. Samuti sasisin ka kutti juukseid, teades et talle see väga meeldib.
Siis, pöörasin ma järjuslt selja ja sättisin samuti end kiusu pärast magama... Teadsin et poiss ei maga ja koheselt on juhtumas midagi. Ootasin sekundeid..isegi minuti..aga ei midagi..
Mina andsin endast parima ja ta ei teinud väljagi.. Olin mossitades leppinud mõttega.
Hetk hiljem tundsin kellegi huuli kaelal ja käsi enda ümber.
"Võitsin", ilmus võiduröömus naeratus mu suule.
" Emily...sa ajad mu hulluks", ütles mees minu kaela juures sositades ja minu lõhna sisse hingates.
"Mina ei aja..minu kulmud ajavad", ütlesin naeratades mille peale Justin mühatas ja mu enda kaissu tõmbas.. Hakates ming kõditama...
" saaaa oleddd surnuud", ütlesin ma läbi naerupahvakate püüdes olla võimalikult tasa.
"Tssss sa ajad Mareti üles..".ütlesin ma itsitamise vastu võideldes. Minu õnneks Justin lõpetas ja tõmbas mu endale rohkem kaissu.