Mafia Boy [VALMIS😍😁]

56.osa

Eelmises osas:

"EMILYY", ütles Carl, kui oma lumivalget särki nägi.
" ups", ütlesin ma Mia juurde põgenedes, kui nägin, et olin oma verise näo ja kätega ta särgile paar korralikku verist plekki teinud...
Mina polnud süüdi, et ma selline jupats olin.

Jätk:

Oli möödunud neli nädalat sellest, kui ma igapäevaselt vanade rutiinide kohaselt olin koolis käinud.
Nende nädalate jooksul oli mu ema kuskilt teada saanud, et Justini juures elan ja tulnud korduvalt meeleheitlikult mind paluma.
Kuid ei. Ma polnud suutnud oma emale isegi otsa vaadata. See piinas mind.
Tundsin end kohutavalt süüdi. Süüdi selles, et ma oma emale uut võimalust ei andnud.
Mulle oli igati suureks toeks olnud Justin, kes kordas mulle, et ma ei pea tegema midagi mida ei taha teha. Ja süü tunne minus on täiesti vale, kuna mu enda ema oli ainuke süüdlane selles olukorras.
Peale kahe nädala tagust intsitenti, polnud Nele kordagi minuga rääkima tulnud. Ta vältis mind ja mind turvavaid poisse kevinit, carli ja Loganit. Olin aru saanud, et ta kartis, kuna teadis nüüd, et mul on koguaeg keegi, kes mind turvab.
Samuti oli mulle hakanud rohkem tähelepanu pöörama tatoveeritud kutt Lars, kes õigemini igal vabal hetkel mind jõllitas. See oli nende nädalate jooksul mulle isegi hirmutavaks saanud.

Tänane päev oli olnud teistest päevadest erinev, kuna Justin oli seoses tööga pidanud üheks päevaks eemale sõitma. Õnneks või kahjuks oli ta mind turvama pannud rohkem mehi kui tavaliselt. Ta põhjendas seda lihtsalt sellega, et ta ei taha, et tema äraolekul minuga midagi juhtuks.
Kui armas temast.
Peale kohutavalt igavat koolipäeva, mille jooksul oli mulle lõplikult selgeks saanud fakt, milline nõid on meie matemaatika õpetaja, suundusin ma kodupoole.
Mulle oli kooli parklasse vastu tulnud Jackson, kes nagu Jessicagi ei pidanud kooli eelviimasel päeval vajalikuks kooli tulemise.
"Tere jobu", ütlesin ma autosse istudes ja turvavöö kinnitades.
"Millest selline tervitus?", küsis Jackson irvitades, kuid ilmselt ta juba aimas milles oli asi.
" ei no see on väga tore, kui kaks ainukest sõpra, kes mul siit koolist on kavatsevad ühel ja samal päeval kooli üle lasta ja jätta mind igavuse kätte surema", ütlesin ma torisedes, kui ma käed ristitasin ja pilgu aknast välja suunasin.
"Näha, et kellegil on paha tuju", kostus tüdruku hääl tagapingist, mis mind surmani ehmatas, kuna koos selle häälega oli ka keegi käed mulle õlgadele pannud.
" Jesssssicaaa... Appi, sa ei tohi mind nii ehmatada", ütlesin ma üritades hingamist normaalseks saada ja hoidsin kätt puperdaval südamel.
"Ja sina ei tohi täna enam mossitada, kuna meil on plaanis täna kõik koos lõbutseda",ütles Jessica püüdes naermist kontrollialla saada.
" ma ei ole kindel..", ütlesin ma autoukse avades ja oksendades. Ma olin terve päeva vältel käinud salaja kooli vetsus oksendamas, kuna tundsin koguaeg end nii halvasti. Ma olin seda Logani, Kevini ja Carli eest salaja teinu, kuna nad oleksid vastaseljuhul kohe jooksnud Justinile rääkima.
"Kõik ikka korras?", küsis Jackson murelikult, minu juukseid taga hoides.
" ja, lihtsalt ma arvan, et see ehmatamine ei mõjunud hästi", ütlesin ilmselgelt valetades ja võtsin kotist välja paberi ja vee, millega suu puhtaks pühkisin ja ära loputasin.
"Vabandust", ütles Jessica siiralt, tundes end halvasti minu ehmatamise pärast.
" eiei, pole midagi ma lihtsalt...sõidame", rääkisin ma midagi kokku puterdades, kui ma oleksin peaaegu neile välja rääkinud, et ma valetan, kuna tundsin end sitasti, kuna Jessica tunneb end nüüd süüdi.
" kindel?", küsis Jackson murelikult.
"Ja, käime Justini juurest läbi ja hakkame lõbutsema. Või no tegema neid asju mis teil plaanis oli.",ütlesin ma pannes suhu nätsu, mis mu olemise tunduvalt paremaks tegi.
" me tõesti ei pea täna midagi tegema ja võime lihtsalt rahulikult olla, kui sa end halvasti tunned", ütles Jackson sõitu alustades ja Jessica nõustus samuti koheselt selle varjandiga.
"Ma tean, et te olete ülimalt armsad ja nii, aga me ei jäta kohe kindlasti lõbutsemist ära sellepärast, et mul korraks paha hakkas", ütlesin ma mõnda sõna rõhutades, kuna ma tõesti ei tahtnud, et mu sõbrad minu sita oleku pärast oma elu elamatta jätaksid.
"Okei, aga ma ei taha Justinilt pärast peksa saada, seega me küll lõbutseme,  aga teeme seda veita rahulikumal viisil", ütles Jackson varjandi, mis kõigile sobis.
" sa ei saakski talt peksa", ütlesin ma võttes maha juba turvavöö, kuna olime jõudnud Justini majaette.
"Usu mind, saaksin küll. Kui Justin teada saaks, et sul oli paha, aga meid ei huvitanud ja me läksime kuhugi lõbutsema või peole...siis sa ei tahaks ettegi kujutada, milliseks sinu kallike Justin muutub",rääkis Jackson, kui me kõik väljusime autost.
"Aga ta ei saa teada, et mul paha oli ja me ei lähegi kuhugi peole. Ega ju?", ütlesin ma, kui me majja sisenesime.
" tegelikult oli meil plaan küll", ütles Jessica kukalt sügades.
"No sellisel juhul ma olen õnnelik, et mul paha hakkas ja te ei saa mind sundida kuhugi peole minema", õhkasin ma rõõmust ja läksin pesin ära oma hambad.
Vaatasin peegli ja nägin kahvatu nahaga  tüdrukut, kes vaid poole aastaga oli häbelikust plikatirtsust julgeks pohhuistlikuks katkise südamega naiseks sirgunud. Minu vaated maailmale olid tundmatuseni muutunud.
Mulle ei meeldinud pilt mida näen. Ma jälestasin uut mind.
Nii katki.
Nii haletsusväärne.
Nii võõras.